Kubrik Stenli

Рувики-späi
Kubrik Stenli
angl.: Stanley Kubrick
Stenli Kubrik «Barri Lindon»-fil'man tehmižen aigan vl 1975
Stenli Kubrik «Barri Lindon»-fil'man tehmižen aigan vl 1975
Nimi: angl.: Stanley Kubrick
Sündundpäiv 26. heinkud 1928(1928-07-26)[1][2][…]
Sündundsija:
Kolendpäiv: 7. keväz'kud 1999(1999-03-07)[2][3][…] (70 лет)
Kolendsija:
Valdkund
Professijad: fil'moiden režiss'or, filmioperaator, fotograf, kinoprod'user, scentarist, filmimonteerija, filmioperaator, tegevprodutsent, maletaja, stsenograaf, ohjandai, produtsent
Супруга Ruth Sobotka[d][4] da Christiane Kubrick[d]
Lapsed Vivian Kubrick[d]
Pauklahjad da premijad
Allekirjutuz Fail:Stanley Kubrick Signature.svg
Sait kubrickfilms.com
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Stenli Kubrik (angl.: Stanley Kubrick [ˈkuːbrɪk]; sünd. 26. heinku 1928, Nju Jorkan Manhetten-rajon, Nju Jork-štat, AÜV, — kol. 7. keväz'ku, 1999, Čailduikberi-erižpert', Hartfordan grafkund, Anglii, Sur' Britanii) oli amerikaine i britanine fil'miden režissör, prodüser da scenarist, mugažo fotograf i šahmatoiden navedii školan igäspäi. Tegi kirjoiden ekranizacijoid tobjimalaz.

Biografii

Stenli oli sündnu evrejalaižiden pereheze ezmäižen lapsen, kazvoi Nju Jorkan Bronks-rajonas. Džeikob Leonard Kubrik (1902−1985) oli tat, Sedi Gertruda Perveler (1903−1985) oli mam, molembiden ezitatad libuiba Keskuzližes i Päivnouzmaižes Evropaspäi.

Nor' Kubrik ei voind ühtneda üläopendusen aluzkundha vähähkon ehtmižen tagut školas, sid' radaškanzi «Look»-aiglehtesen fotografal i vändi šahmatoil rahoiže näht. Vspäi 1951 tegeškanzi fil'mid, ezmäi lühüdpiduzližid i ičeze rahoiden mänetamal. Vl 1962 sirdi Surhe Britanijha fil'mdamha «Lolita»-sädust amerikaižen cenzuran taguiči. Oli nainu kaks' kerdad. Režissöran arhiv kaičeze Londonan Čomamahtoiden universitetas.

Fil'mografii režissöraks

Alemba kaik täuz'piduzližed fil'mad oma mainitadud. Kubrik oli läz kaikiden niiden prodüseraks i scenarijan kirjutajaks-ki päpaloin.

  • «Varu i himoituz» (1953, angl.: Fear and Desire)
  • «Rikojan čoksuine» (1955, Killer’s Kiss)
  • «Rikond» (1956, The Killing)
  • «Hoštusen takaižed» (1957, Paths of Glory)
  • «Spartak» (1960, Spartacus)
  • «Lolita» (1962, mugažo anglijan kelel)
  • «Streindžlav-doktor vai kut minä heitin varud i armastaškanzin bombad» (1964, Dr. Strangelove or: How I Learned to Stop Worrying and Love the Bomb)
  • «2001. voz': Kosmine odissei» (1968, 2001: A Space Odyssey) — fil'm sai Oskarad parahimiš vizualizacijan effektoiš
  • «Pandud kävutamižhe apel'sin» (1971, A Clockwork Orange)
  • «Barri Lindon» (1975, Barry Lyndon)
  • «Säind» (1980, The Shining)
  • «Ünäine metalline kor'» (1987, Full Metal Jacket)
  • «Avaros umbištadud sil'midenke» (1999, Eyes Wide Shut)

Homaičendad

  1. Кубрик Стэнли // Большая советская энциклопедия (рус.): [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохоров — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
  2. 1 2 Itaú Cultural Stanley Kubrick // Enciclopédia Itaú Cultural (порт.) — São Paulo: Itaú Cultural, 2001. — ISBN 978-85-7979-060-7
  3. Bell A. Encyclopædia Britannica (брит. англ.)Encyclopædia Britannica, Inc., 1768.
  4. Deutsche Nationalbibliothek, Staatsbibliothek zu Berlin, Bayerische Staatsbibliothek, Österreichische Nationalbibliothek Record #11856739X // Gemeinsame Normdatei (нем.) — 2012—2016.
  5. Proleksis enciklopedija, Opća i nacionalna enciklopedija (хорв.) — 2009.
  6. Munzinger Personen (нем.)

Irdkosketused