Kirun
| Kirun | |||
| меянкиели Kieruna | |||
| Fail:Kiruna montage.png | |||
| |||
| Valdkund |
| ||
|---|---|---|---|
| Istorii da geografii | |||
| Tegemižen päiv |
27 sulakud 1900 | ||
| Pind |
| ||
| Высота |
550 и 579 | ||
| Aigvö | |||
| Ekonomik | |||
| Eläjad | |||
| Eläjad |
| ||
| Lugud | |||
| Telefonan kod |
0980 | ||
| - | |||
| lugeda • diskussii • redaktiruida | |||
Kirun (Ročinman lidn Norrbotten-agjan pohjoižes. Se om valdkundan kaikiš pohjoižemb lidn i ühtennimine kund.
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud vl 1900 samha meckana»). Lind i raudan alhimine znam ozutadas lidnanznamal. Kirun om lidnan statusanke vspäi 1948. Vspäi 2007 vedadas radoid sirdmaha lidnad koumeks kilometraks, sikš miše raudan elokaz loudmižsija venub ani nügüdläižen lidnan al.
Kirun šingotase raudkivendon samižel, kosmosan tedoidusil i lumiturizmal.
Geografijan andmused
Lidn sijadase 145 km pohjoižhe polärižes pirdaspäi, 550 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Raudkivendon löudmižsija (magnetit) om 4 km pitte, 80 m levette, i kaks' kilometrad vai sen enamba süvütte. Kirun ühtenzoitase raudtel Luleonke (kaivuztegimišton kompanijan päfater) i Norvegijan Narvik-portanke vedamha kivendod.
Klimat om subarktine. Voden keskmäine lämuz (vll 2002−2021) om −0,1 C°, heinkun +13,8 C°, vilukun −12,4 C°, ekstremumad (vspäi 1901) oma −42,3 C° i +31,6 C°. Voib panda lunt voden miččen taht aigan. Paneb sadegid 494 mm vodes, vähemba kül'mkus-sulakus (15..31 mm kus).
Eläjad da transport
Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 18 148 ristitud, kundan nell' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 25 tuhad eläjid vl 1980, sidä kesken läz 900 saamalaižid.
Kirunan lendimportLuleoho i Štuttgartha (Saksanma), om sezonreisid Suren Britanijan lidnoihe.
Homaičendad
Irdkosketused
 |
Kirun Vikiaitas |