Kekkonen Urho
| Kekkonen Urho | |
|---|---|
| suom.: Urho Kaleva Kekkonen | |
| Urho Kekkonen vl 1977 Urho Kekkonen vl 1977 | |
| Nimi: | suom.: Urho Kaleva Kekkonen |
| Sündundpäiv | 3. sügüz'kud 1900[1][2][…] |
| Sündundsija: | |
| Kolendpäiv: | 31. elokud 1986[1][2][…] (85 лет) |
| Kolendsija: |
|
| Valdkund | |
| Professijad: | politik, kergejõustiklane, advokaat, lehtezmez', sprinter, politseinik |
| Супруга | Sylvi Kekkonen[d] |
| Lapsed | Taneli Kekkonen[d] da Matti Kekkonen[d] |
| Pauklahjad da premijad | |
| Allekirjutuz |
|
Urho Kaleva Kekkonen (mugažo suomen kelel; sünd. 3. sügüz'ku 1900, Pielavezi, Suomenman Sur' ruhtinazkund, Venäman imperii — kol. 31. eloku 1986, Hel'sinki, Suomenma, om mahapandud siš-žo) oli politikanmez', kudamb oli ranu Suomenman kahesanden lugul prezidentan 25 vot, nell' strokud jäl'geten (01.03.1956—26.10.1981). Vozil 1950−1956 radoi valdkundan päministran kaks' strokud.
Biografii
Vl 1919 Urho oli Kajani-licein pästnikan i zavodi radod «Kajanin lehti»-lugendlehteses. Kekkonen oli lehtezmehen elon lophusai, sädi kirjutusid pälidnan aiglehtesihe prezidentan radon eskai. Vl 1921 mez' sirdi Hel'sinkihe i tuli opendushe Hel'sinkin universitetan juridižes fakul'tetas. Ühtni üläopenikoiden likundha. Lopi opendust universitetas vl 1926. Vll 1927−1932 radoi juristan Külämunicipalitetoiden associacijas, ühten aigan vll 1927−1928 oli universitetan üläopenikoiden Ylioppilaslehti-lehtesen päredaktoran. Oti radnikust maižandusen ministruses vspäi 1933. Vl 1936 sai juridižiden tedoiden doktoran arvod.
Tuleban aigan politikanmez' ühtni oiktaha Karjalan akademižhe sebrha, kudamban met oli Päivnouzmaižen Karjalan ühtištuz Suomenmanke, läksi sebraspäi vn 1932 uhokun valdkundankumaidusen jäl'ghe. Vspäi 1933 Urho Kekkonen oli Agrarine ühtištuz-partijan ühtnijan (Keskusen partii vspäi 1965), vhesai 1956 — sen lideroiden keskes. Vll 1936−1956 mez' oli sen partijan ezitajan valdkundan parlamentas.
Kanz
Mez' oli naižiš vspäi 1926, Sül'vi Kekkonen-kirjutainaine (neiččel Uino, suom.: Sylvi Uino, 1900−1974) oli hänen ak. Oluhased sädiba tundmust policijan palakundas Urhon opendusen aigan Hel'sinkin universitetas (1921−1926), molembad radoiba siš palakundas: Urho ühtni antikommunistižhe policijha (nüg. Suomen tedištelendohjanduzkund), Sül'vi paineli kirjutandmašinal. Naine oli Suomenman ezmäižen emändan 18 vot ičeze surmhasai.
Poigad-kaksjaižed sünduiba naimiželos: Matti Kekkonen (1928−2013), oli deputatan da tatan abunikan, i Taneli Kekkonen (1928−1985), radoi valdkundan sur'oigenuden Jugoslavijas, Grekanmas, Italijas, Mal'tas, Pol'šanmas, Izrailiš.
Homaičendad
- ↑ 1 2 Urho Kaleva Kekkonen // Encyclopædia Britannica (англ.)
- ↑ 1 2 Urho Kaleva Kekkonen // Brockhaus Enzyklopädie (нем.) / Hrsg.: Bibliographisches Institut & F. A. Brockhaus, Wissen Media Verlag
- Sündnuded 3. sügüz'kud
- Sündnuded vodel 1900
- Sündnuded Kuopion gubernijas
- Kolnuded 31. elokud
- Kolnuded vodel 1986
- Kolnuded Hel'sinkiš
- Leninan ordenan kavalerad
- Rahvahiden sebruden ordenan kavalerad
- Pija IX ordenan kavalerad
- Suren Ristan Arvostadud legionan kavalerad
- Suren ristan kavaler Ordenan Suren lentanke «Hüväs rados Italian Valdkundas»
- Jugoslavian suren tähthan ordenan kavalerad
- Personalijad kirjamišton mödhe
- Valdkundmehed
- Suomenman prezidentad
- Politikanmehed kirjamišton mödhe