Kastorii
| Kastorii | |
| grek.: Καστοριά | |
| Fail:ΚΑΣΤΟΡΙΆ.jpg | |
| Valdkund | |
|---|---|
| Istorii da geografii | |
| Pind |
|
| Высота |
630 |
| Aigvö | |
| Ekonomik | |
| Eläjad | |
| Eläjad |
|
| Lugud | |
| Telefonan kod |
24670 |
| Počtan indeksad |
52100 |
| - | |
|
| |
| lugeda • diskussii • redaktiruida | |
Kastorii (Päivlaskmaine Makedonii-agjaha.
Istorii
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud 6. voz'sadal amuižen rimalaižen varmitusen sijas, konz vizantine Justinian I-imperator käski sauda ut varmitadud lidnad Kastorii-järven pol'sarel i nimiti Justinianopol:ikš (grek.: Ἰουστινιανούπολις). Se sai ut Kostur-nimitust vl 990 otandan jäl'ghe Bolgarijan Samuil-caril. Vspäi 1018 lidn oli mülünu Vizantijha tošti, sid' ottihe vägel Kosturad severz'-se kerdoid. Vspäi 1385 mülüi Osmanan imperijha, i sil aigal lidnan nimi oli Kesrije (turk.: Kesriye). Kacmata sihe, vizantijan i postvizantijan pordon (10.-14. voz'sadad) severz'-se jumalanpertid oma kaičenus lidnas.
Kastorii šingotase karvsobiden edheotandoil (enamba mi pol'tuhad) 14. voz'sadaspäi, kalanpüdandal järvel i turizmal.
Geografijan andmused
Lidn sijadase Orestiad (Kastorii)-järven (620 m ü.m.t.) päivlaskmaižel randal, 703 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Klimat om subtropine. Paneb sadegid 661 mm vodes, enamba sulakus-semendkus (79..81 mm), vähemba elokus (31 mm).
Eläjad
Vn 2011 Grekanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 16 958 ristitud, municipalitetan — 35 874 ristitud.
Päivlaskmaižen Makedonijan universitetan (alusenpanend 2004) nell departamentad 21:späi sijadasoiš lidnas: Tedoiden škol (matematik, informatik), ekonomikan department, kommunikacijan i socialižen medijan departament.
Homaičendad
Irdkosketused
- Lidnan da sen municipalitetan oficialine sait (kastoria.gov.gr). (grek.)
- Lidnan informacine sait (kastoriacity.gr). (grek.)
 |
Kastorii Vikiaitas |