Karniš
Karniš | ||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Tedoklassifikacii | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
Latinankel'ne nimi | ||||||||||||||
Corvus frugilegus (Linnaeus, 1758) | ||||||||||||||
Areal | ||||||||||||||
|
Karniš (Kroikoinvuiččiden sugukundan levitadud Evrazijan lind. Invazivine erik Udes Zelandijas 19. voz'sadan lopuspäi.
Leviganduz
Erik om levitadud tün'valdmerižes randištospäi Skandinavijan pol'sarhesai. Karnišad oma kezalinduikš Evropan i Azijan arealan pohjoižes. Suvižed lindud elädas kaikenaigašti ičeze eländtahos.
Avoinuden landšaftan eläjad. Lugetas parembaks olda läz pöudoid, ei navet'koi eläda suriš lidnoiš, mecas, novan tahos i korktemb mi 300 m ü.m.t. tahondoiš. Tuldas leten kezamaihe uhokus-sulakus tahondha kacten, konz lumi venub pöudoil völ. Pezoiteldas puil i suril joukuil, kävutadas saudud pezoid voz'kümnil.
Ümbrikirjutand
Täuz'kaznuden lindun hibj om 45..47 sm pitte, 280..340 grammad vedutte, suugiden maihutuzkeskust om 81..99 sm. Karnišoiden höunhišt om must ruskedsiniženke ližamujunke, se muju abutab eläda vilus klimatas. Noril om höunhid n'okun alusenno, sid' ned höunhed lanktas.
Söteltas madoil i gaved'madoil mahusespäi tobjimalaz. Tal'vaigan södas kazmusid i ristitun sömän jändusid.
Homaičendad
Karniš Vikiaitas |
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |