Käht
| Käht | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| Lua-petuz: expandTemplate: template "lang-bxr" does not exist. | |||||
 | |||||
|
|||||
| 50°21′ с. ш. 106°27′ в. д.GЯO | |||||
| Valdkund | |||||
| Istorii da geografii | |||||
| Tegemižen päiv | 1727 | ||||
| Pind |
|
||||
| Высота | 760 | ||||
| Aigvö | UTC+8:00[d] | ||||
| Eläjad | |||||
| Eläjad |
|
||||
| Lugud | |||||
| Telefonan kod | 30142 | ||||
| Počtan indeksad | 671840 | ||||
|
|
|||||
| Официальный сайт | |||||
 Mediafailad RUWIKI-tedoiš | |||||
.png)
_(1861).png)
Käht (ven.: Кяхта, burät.: Хяагта хото) om Venäman lidn da lidnankund Burätijan Tazovaldkundan suves. Se om Kähtan rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha.
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud Käht-jogen randal vl 1727 kuti Troickosavskan lidnuz, nimitihe jumalanpertin mödhe lidnusen südäimes. Vl 1792 sirtihe muitad tänna Irkutskhasai. Vl 1805 žilo sai lidnan statusad, i vhesai 1934 nimitihe Troickosavsk:aks. Oli čaitorgovanoiden lidnaks, torguihe Kitainke.
Käht šingotase rahvahidenkeskeižel torguindal i sömtegimišton edheotandoil.
Geografijan andmused
Lidn sijadase penen Kähtink-jogen oiktal randal (Selengan oiged ližajogi), 760 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, jogi om lidnan suviröunaks da valdkundröunaks Mongolijanke. Matkad Ulan Udehesai om 225 km pohjoižhe avtotedme. «Käht — Altanbulag»-röunpäličmänendtaho om olmas, Altanbulag om Mongolijan joudai ekonomine zon. Lähembaine lidn om Suhebatar (Mongolii) 27 km suvipäivlaskmha.
Sudž-žilo (burät.: Һyжаа, 43 rist. vl 2017) mülüb lidnankundha Kähtan ližaks. Lidnankundan pind — 374,38 km².
Eläjad
Vl 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 20 024 ristitud, lidnankundan — 20 040 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Ortodoksižen hristanuskondan Hristan Eläbzdusen päjumalanpert'[3] (om saudud vll 1830−1838), Jumalanmaman Emäganpäivän jumalanpert' (1884−1888) i vn 2020 Mikulai-čudonsädajan časoun' oma olmas lidnas, toižed kaks' pühäpertid oma kaičenus paloin.
Burätijan tazovaldkundaline sauvond- i tegimištoližtehnologijoiden tehnikum[4] i Baikalan medicinižen kolledžan (Selenginsk-žilo) filial oma professionaližen opendusen aluzkundoikš.
Galerei
Lidnan kodirandantedištandmuzei (2012)
Hristan Eläbzdusen päjumalanpert', vn 2012 nägu
Torguindrived vl 2012
Burätijan nacionaližen bankan lugendkasskeskuz Käht-lidnas vl 2009
- Красные казармы. Кяхта, Бурятия.jpg
Rusttad kazarmad — sodalidnut vl 2019
Homaičendad
Irdkosketused
| Burätijan Tazovaldkundan lidnad | ||
| Babuškin | Gusinoozörsk | Käht | Severobaikal'sk | Zakamensk | Ulan Ude | ||