Kepler Johannes

Kepler Johannes
Kepler Johannes
	saks.: Johannes Kepler
	; Vn 1620 Johannes Kepleran portret,; pirdai om tundmatoi
Nimi:	saks.: Johannes Kepler
Sündundpäiv	27. tal'vkud 1571
Sündundsija:	Weil der Stadt[d], Böblingen district[d], Stuttgardi ringkond[d], Baden-Württemberg[d];
Kolendpäiv:	15. kül'mkud 1630[…] (58 лет)
Kolendsija:	Regensburg[d], Baieri[d];
Valdkund	Saksa-Rooma riik[d];
Professijad:	loodusteadlane, astroloog, teoloog, matemaatik, astronoom, muusikateadlane, fizikanmez', kosmoloog, muusikateoreetik, filosof, kirjutai, opendai
Tat	Heinrich Kepler[d]
Mam	Katharina Kepler[d]
Супруга	Barbara Müller[d]
Allekirjutuz
	Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Tarbhaine lehtpol'

Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'

Johannes Kepler (mugažo saksan kelel, virktas [joˈhanəs ˈkɛplɐ, -nɛs -]; sünd. 27. tal'vku 1571, Vail' der Štadt, Pühä Rimalaine imperii — kol. 15. kül'mku 1630, Regensburg, Pühä Rimalaine imperii) oli saksalaine optikantedomez' i matematikantedomez', astronom da filosof. Kirjuti latinan kelel.

Tedomez' avaiži Kepleran koume astronomišt käskust ičeze i Tiho Brage-astronoman kaclemižiden alusel, mi laski Isaak Njutonale löuta Mail'man jügusen käskust.

Biografii

Johannes openui školas jumalankodinno, sid' Tübingenan universitetas. Sen aigan religiozižes kundas matematik i astronomii mülüiba čomamahtoihe, i mez' sai čomamahtoiden bakalavran arvod (1588) da magistran arvod (1591). Vll 1594−1600 radoi Gracan universitetas, no kut protestant pageni Pragha, möhemba eli Lincas i Ul'mas.

Kepler oli naižiš kahtišti. Kaks' last kazvoihe ezmäižes naindaspäi i nell' jäihe elegil kahtendes akaspäi, sil aigal paharuben pošav oli Evropas.

Valitud sädused

«Mysterium cosmographicum» (Mail'man sauvondan peitused, 1596)
«Astronomiae Pars Optica» (Optik astronomijan palaks, 1604)
«Astronomia nova» (Uz' astronomii, 1609)
«Dioptrice» (Dioptrik, 1611)
«Nova stereometria doliorum vinariorum» (Vinbučiden uz' stereometrii, 1615)
«Harmonices Mundi» (Mirun garmonii, 1619)
«Tabulae Rudolphinae» (Rudol'fan tabluded, 1627)

Kaik om pästtud 22 tomad tedoiduztöid Kepleran surman jäl'ghe. Tedotöiden arhivan pen' pala om kadonu, Piterin Tedoakademii osti tobjad palad (18 tomad) vl 1774. Kepleran arhiv kaičese Piteriš.

Homaičendad

↑ ¹ ² MacTutor History of Mathematics archive
↑ Berry A. A Short History of Astronomy (брит. англ.) — London: John Murray, 1898.
↑ Bryant W. W. Kepler (англ.) — London, New York City: Society for Promoting Christian Knowledge, Macmillan Publishers, 1920. — P. 13.
↑ Кеплер Иоганн // Большая советская энциклопедия (рус.): [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохоров — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
↑ de Pas L. v. Genealogics (англ.) — 2003.

[_a12faa7ef41599d1-1] ¹ ² MacTutor History of Mathematics archive

[_5c09d3f19541a8f7-2] Berry A. A Short History of Astronomy (брит. англ.) — London: John Murray, 1898.

[_5d8442bb0880883e-3] Bryant W. W. Kepler (англ.) — London, New York City: Society for Promoting Christian Knowledge, Macmillan Publishers, 1920. — P. 13.

[_78443f620c3ea7c4-4] Кеплер Иоганн // Большая советская энциклопедия (рус.): [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохоров — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.

[_a9a07f31b0261ec2-5] de Pas L. v. Genealogics (англ.) — 2003.

[1]

[3]

[2]

[4]

[5]