Har'kov

Har'kov
ukr.: Харків
Флаг[d] Герб[d]
49°59′33″ с. ш. 36°13′52″ в. д.
Valdkund	Ukrain
Глава	Ihor Terekhov[d]
Istorii da geografii
Tegemižen päiv	1654
Pind	350 ± 1
Высота	152 ± 1
Aigvö	UTC+2:00[d], летом UTC+3[d]
Ekonomik
Eläjad
Eläjad	▼1 433 886 чел. (2021)
Lugud
Telefonan kod	572
Počtan indeksad	61000–61499
Avtomašinoiden nomeroiden kod	ХА
-
Официальный сайт(ukr.)​(ven.)
Fail:Charkiw-Ukraine-Map.png
lugeda • diskussii • redaktiruida

Har'kov (Ukrainan lidn, Har'kovan agjan administrativine keskuz. Om Ukrainan tedokeskusen (142 tedoinstitutad, 45 korktad školad, 16 muzejad, 6 teatrad, 80 kirjamištod). Sijadase valdkundan pohjoiž-päivnouzmas.

Istorii

Har'kov-lidnan tegiba ukrainalaižed kazakad da manorjad, kudambad joksiba Pridneprovjaspäi da Ukrainan päivlaskman polespäi 1650-voziden keskes. Lidn om pandud vodel 1656. Vodelpäi 1669 om polklidnan statusanke.

Geografii

Sijadase kukhikahas tahos Har'kov-jogen da Lopan'-jogen randoil. Har'kov seižub 26 kilometras pohjoižehe Belgorodan agj). Lidnan keskmäine korktuz om 133 metrad meripindan päl.

Klimat

Har'kov-lidnan klimat om toreh kontinentaline klimat lämen kezanke. Sigä om nel'l' vodenaigad: räk da kuiv keza, pehmed da vihmasine sügüz', toreh, kuiv tal'v da läm', rainiž keväz'. Kaikid torehemb ku om kezaku, kaikid kuivemb ku om keväz'ku, kaikid vilumb ku om viluku, kaikid räkemb ku om heinku. Vodenkeskmäine temperatur om +8,1°C. Vodenkeskmäine tullein piguz' om — 3,9 m/s. Vodenkeskmäine il'man nepsuz' om 74 %. Keskmäine sadegiden mär om 516 mm.

Eläjad

Vodel 2023 eläjiden lugu oli 1 158 485 ristitud. Kaikid suremb eläjiden lugumär oli vodel 1991 — 1 623 000 eläjid. Har'kov om toine lidn Urkainas eläjiden lugumäran mödhe. Se om äirahvahiden lidn, kus eläb 111 erazvuittušt rahvast.

Tegeližuz da transport

Har'kov om üks' surembišpäi Ukrainan tegeližuden keskusišpäi. Tegeližuden päpohj om transportine, elektrotehnine i jügedoiden mašinoiden sauvomine, sömtegeližuz, raioelektronik da avia-avaruden tegeližuz.

Nügüdläine Har'kov om suvipäivnouzmaižen Evropan kaikid järedemb transportsol'm (raudted, avtoted, rahvahankeskeine aeroport). Lidnas ajaba avtobusad, trolleibusad, tramvajad, taksi. Metro radab vodelpäi 1975, kus om koume linijad, 30 stancijad, 38 kilometrad raudted). Rahvahidenkeskeine civiline ühtennimine lendimport (HRK) sijadase lidnas 12 kilometras suvehe keskusespäi. Tehtas reisad Minskaha, Aršavaha, Turcijaha, Päivlaskmaižen Azijan maihe, oma čarterreisad lebutahoihe.

Irdkosketused

• Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (city.kharkov.ua). (ukr.) (ven.)  (angl.)