Gaziantep
| Gaziantep | |
|---|---|
| turk.: Gaziantep | |
 | |
| 37°03′46″ с. ш. 37°22′45″ в. д.GЯO | |
| Valdkund | |
| Istorii da geografii | |
| Pind |
|
| Высота | 850 |
| Aigvö | UTC+3[d] |
| Eläjad | |
| Eläjad |
|
| Lugud | |
| Počtan indeksad | 27 000 |
|
|
|
| Официальный сайт(turk.) | |
 Mediafailad RUWIKI-tedoiš | |
Gaziantep (mugažo turkan kelel, virktas [ɡaːˈziantep], eziauguine Antep-nimi [anˈtep] om oficialitoi vspäi 1928) om lidn da agj Turkanman suves. Se om valdkundan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, suvipäivnouzmaižen Turkanman ekonomine keskuz.
Istorii
Severz'-se amuižid eländpunktoid om lidnan ümbrištos. Lidnuz Gaziantepan keskuses om udessaudud Vizantijan imperijan aigan 6. voz'sadas. Antep-nimituz sündui Keskaigan. Ližatihe Gazi-prefiksad («vägestai») lidnan nimitushe vl 1921 satusekahan borcuindan tagut francižid okkupantoid vaste. Sen aigtegon jäl'ghe armenijalaižed kändihe pagenikoikš, ende hö otiba znamasišt palad lidnan ristitištos. Vll 2012 i 2016 lidn oli alištunu bombatakale koume kerdad.
Gaziantep šingotase surel tegimištzonal znamasiženke irdpol'ženke torguindanke, muilan pästandal i mašinal tehtud kouroiden tehmižel, turizmal, penil torguindedheotandoil. Maižanduzrajonan keskuz (olivanpud, vinmarj, fistaškad).
Geografijan andmused
Lidn sijadase Tavr-mägisel'gan suvižil pautkil, 850 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Sirijan röunhasai om 50 km suvhe, Keskmeren randhasai om 120 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal.
Rengazavtote om saudud lidnas ümbri.
Eläjad
Vl 2010 agjan eläjiden lugu oli 1 700 763 ristitud. Vspäi 2013 lidnan i agjan ristitišt oma tazostadud, vl 2012 küläristitišt oti ühesandest. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Gaziantepan universitet radab vspäi 1987.
Edeline lidnan pämez' om Asim Güzelbei (turk.: Asım Güzelbey), hän radoi vll 2004−2014.