Gauss Karl Fridrih

Gauss Karl Fridrih
saks.: Carl Friedrich Gauß
Karl Fridrih Gaussan portret (danijalaine Hristian Al'breht Jensen-pirdai sädi voikuvad vl 1840)
Nimi:	saks.: Johann Carl Friedrich Gauß
Sündundpäiv	30. sulakud 1777(1777-04-30)[…]
Sündundsija:	Braunschweig[d], Saksa-Rooma riik[d][…]
Kolendpäiv:	23. uhokud 1855(1855-02-23)[…] (77 лет)
Kolendsija:	Göttingen[d], Hannoveri kuningriik[d], Saksa Liit[d][…]
Valdkund	Reini Liit[d]  Hannoveri kuningriik[d]
Professijad:	matemaatik, geofüüsik, astronoom, Teaduskirjanik, fizikanmez', land surveyor, õppejõud, statistik
Tat	Gebhard Dietrich Gauss[d]
Mam	Dorthea Benze[d]
Супруга	Friederica Wilhelmine Waldeck[d] da Johanna Osthoff[d]
Lapsed	Eugene Gauss[d], Joseph Gauß[d], Wilhelmine Gauss[d] da Therese Gauss[d]
Pauklahjad da premijad	Londoni Kuningliku Seltsi liige[d] Lalande Prize[d] (1809) Fellow of the American Academy of Arts and Sciences[d]
Allekirjutuz	Fail:Carl Friedrich Gauß signature.svg
Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Johan Karl Fridrih Gauss (saks.: Johann Carl Friedrich Gauß [ˈkaɐ̯l ˈfʁiːdʁɪç ˈɡaʊs]; sünd. 30. sulaku 1777, Braunšveig-lidn, Pühä Rimalaine imperii, — kol. 23. uhoku 1855, Göttingen, Gannoveran kunigahuz, Germanijan Ühtištuz) oli saksalaine matematikantedomez', fizikan da mehanikan tedomez', astronom da geodezist.

Biografii

Gaussan ded oli goll' manmez', tat radoi sadnikan, kivinikan i kanaliden kacujan. Karl Fridrih ozuti ičtaze lahjakahut lapsessai, mahtoi lugeda da kirjutada koumevoččes igäs. Martin Bartel's-opendai (möhemba openzi Nikolai Lobačevskijad-ki) abuti sada stipendijad Braunšveigan gercogaspäi, muga nor' Gauss openui «Collegium Carolinum»-aluzkundas (Braunšveig) täuzin vll 1792−1795.

Nor' tedomez' navedi latinan kel't, lugi Anglijan i Francijan literaturan ezipurtkid, no valiči matematikantedomehen kar'jerad. Jätksi opendamišt Göttingenan universitetas vll 1795−1798. Pördui Braunšveigha i eli siš vhesai 1807. Radoi Braunšveigan universitetan privat-docental, sijaline gercog abuteli rahoil ičeze surmhasai vl 1806. Kändihe Piterin Tedoakademijan ühtnijaks-korrespondentaks vl 1801.

Tedoradmine

Gauss tegi ezmäižid avaidusid luguiden teorijas opeten kolledžas völ. Vspäi 1796 vedi ičeze avaidusiden lühendusid aigkirjas, mainiti siš vaiše hänen mel'he satusid. Päti amušt problemad oiktoiden äisaumnikoiden sauvondas cirkulin da jonoštimen abul. Tegi zmnamasižid avaidusid matematikan kaikiš agjoiš ičeze elon aigan.

Vspäi 1801 tedomez' oli otnus astronomijha-ki, lugi taivhaližiden hibjoiden orbitoid. Vl 1820 sädi uzid lugumetodoid tehmaha geodezižid kartoid, vl 1821 zavodi sidodud sihe pindoiden teorijan i pani differencialižen geometrijan alust. Vl 1833 tegi melel elektrine telegraf i sauvoi sen radajad modelid ühtes Veberanke. Vll 1839 i 1840 publikoiči tedoradoid elektrostatikas i optižiš kuviš.

Kanz

Karl Fridrih Gauss oli nainu kaks' kerdad. Johanna Ostgof oli ezmäine ak (1805−1809), sünduti koume last, jäihe elegiš kaks' — Jozef-poig i Minna-tütär. Akan surman jäl'ghe nai kahtenden kerdan, oti Johannan Vil'hel'mina «Minna» Val'dek-podruškad akaks, i vodele 1817 lapsiden lugu kazvoi videhesai, Judžin, Vil'hel'm i Tereza sünduiba.

Vl 1831 koli kahtenz' ak, i Gauss oli otnus tedoradho täuzin. Gaussan mam vhesai 1839 i norembaine Tereza-tütär ohjastiba kodiižandusel. Judžin i Vil'hel'm sirdiba AÜV:oihe, kändihe hüvikš biznesmenoikš.

Mušt

Oma nimitadud Gaussan muštoks: fundamentaline astronomine Gaussan konstant, Antarktidan Gaussberg-vulkan, Kudmaižen krater i pen' planet № 1001 (Gaussia).

Matematikan tärtused Gaussan nimed: koveruz, kogonaižiden luguiden rivi, gipergeometrine funkcii, severz'-se metodad i teoremad, normaline statistine järgenduz, kuvand, tunduz, Gaussan — Krügeran proekcii, oiged pird, «juraižim».

Homaičendad