Statistik
Statistik (monitoringad. Massižiden kundaližiden nägusiden luguform (kvantitativine pol') tedoidase.
Statistikanradnikad oma otnus statistikha.
Saksalaine Gotfrid Ahenvall'-tedomez' toi «statistik»-terminad tedoho vl 1746. Hän tariči vajehtada sil «valdkundantedo»-kursan nimed Germanijan universitetoiš, muga statistikan šingotez zavodihe erigoittud tedoks i openduzdisciplinaks. Vedaškanzihe statistišt lugemišt äjan aigemba, oz., tegihe rahvahanlugemižid Amuižen Kitain territorijal, vedihe rahvahanikoiden ičezkaluišton lugemišt Amuižes Rimas, vaumitihe valdkundoiden sodapotencialiden rindatust.
Statistik kogoneb materialoid massižil statistižil kaclendoil i mülütab erinijad metodologijad niiden tedoidusiden täht. Statistižiden andmusiden analizan metodad oma: gruppiruindan, keskmäižiden suruziden, indeksmetod, balansmetod, grafižiden kuviden, klastermetod, diskriminantine, faktorine i komponentine analizad, optimizacii.
Gruppiruindan toižendad
Pidab jagada ühtmut gruppikš tedoidamha sidä rindatusen kal't. Gruppile pidab olda gomogenižikš erasel polel, voib ezitada gomogenižust parametraks i antta sen vajehtusen intervalid. Märitas mugomiden gruppiden tarbhašt lugud Stördžesan formulan mödhe:
- ,
siš k om intervaliden (gruppiden) lugu, n — kaclendoiden ezimeletadud lugu.
Tipižed gruppad oma gomogenižed südäimes maksimaližikš i erazvuiččed irdpolespäi kut voib.
Koume gruppiruindan toižendad:
- analitine gruppiruind laskeb löuta sidoid gruppiden keskes;
- tipologine — tedoitud ühtmuden jagand gomogenižikš gruppikš;
- strukturižen gruppiruindan aigan gomogenine ühtmuz jagase gruppikš märitud tundusen mödhe.
Sen ližaks, gruppiruind voib olda eziaugine (primarine) i sekundarine. Eziauguine gruppiruind tulese statistižes kaclendaspäi. Sekundarine gruppiruind tegese eziauguižen alusel.
Homaičendad
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |