Gügo Viktor

Gügo Viktor
Gügo Viktor
	franc.: Victor Hugo
	; Viktor Gügo fotokuval (läz 1875. vot)
Nimi:	franc.: Victor-Marie Hugo
Sündundpäiv	26. uhokud 1802[…]
Sündundsija:	Bezanson;
Kolendpäiv:	22. semendkud 1885[…] (83 года)
Kolendsija:	Pariž;
Valdkund	Francii;
Professijad:	politik, dramaturg, romaanikirjanik, joonistaja, libretist, esseist, kirjutai, illustraator, reisikirjanik, runokirjutai, kunstiajaloolane
Tat	Joseph Léopold Sigisbert Hugo[d]
Mam	Sophie Trébuchet[d]
Супруга	Adèle Foucher[d]
Lapsed	Adèle Hugo[d], Charles Hugo[d], François-Victor Hugo[d] da Léopoldine Hugo[d]
Pauklahjad da premijad	Concours général[d]
Allekirjutuz
	Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Tarbhaine lehtpol'

Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'

Viktor Mari Gügo (franc.: Victor Marie Hugo, virktas: [viktɔʁ maʁi yˈɡo]; sünd. 26. uhoku 1802, Bezanson, Francii — kol. 22. semendku 1885, Pariž, Francii) — francine kirjutai, runokirjutai, prozankirjutai da dramaturg, francižen romantizman pävei da teoretik.

Biografii

Gügo sai tetabut kirjutajaks ezmäižiš sädusišpäi. Mez' oli Francijan akademijan ühtnijan vspäi 1841. Radoi Francijan senatoran Sen-departamentaspäi vll 1876−1885. Formiti ičeze kirjoid kuvil, kaičese läz nelläd tuhad kuvid, niiden tobj pala om sätud pirdimel i mustoil vll 1848−1851.

Gügon ak oli Adel' Fuše (1803−1868) vn 1822 redukuspäi. Sündutihe viž last naimiželos: Leopol'd (koli vagahaižen), Leopol'dina, Šarl', Fransua-Viktor, Adel'.

Sädused

Romanad i starinad

«Gan Islandijalaine» (1823, franc.: Han d'Islande).
«Büg-Žargal'» (1826, Bug-Jargal).
«Süttud surmičendale ristitun jäl'gmäine päiv» (1829, Le Dernier jour d’un condamné).
«Parižan Jumalanmaman päjumalanpert'» (1831, Notre-Dame de Paris, ezmäine istorine roman francijan kelel).
«Klod Gö» (1834, Claude Gueux).
«Kükstud» (1862, Les Misérables).
«Meren radnikad» (1866, Les Travailleurs de la Mer).
«Ristit, kudamb nagrab» (1869, L’Homme qui rit).
«Ühesakümne koumanz' voz'» (1874, Quatrevingt-treize).

Dramaturgii

«Ines de Kastro» (1819/1820, Inez de Castro)
«Kromvel'» (1827, Cromwell)
«Marion De Lorm» (1829, Marion de Lorme)
«Ernani» (1829, Hernani)
«Kunigaz bobištuse» (1832, Le roi s’amuse)
«Lukrecia Bordžia» (1833, Lucrèce Borgia)
«Maria Tüdor» (1833, Marie Tudor)

Homaičendad

↑ ¹ ² Victor Hugo (нидерл.)
↑ ¹ ² Victor Hugo (фр.) / Assemblée nationale
↑ artist list of the National Museum of Sweden — 2016.
↑ ¹ ² Archivio Storico Ricordi — 1808.
↑ ¹ ² Венгерова З. Гюго, Виктор (рус.) // Энциклопедический словарь — СПб.: Брокгауз — Ефрон, 1893. — Т. IXа. — С. 956—959.

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.

[_816bd087beb75bb2-1] ¹ ² Victor Hugo (нидерл.)

[_2ea9a2eee499dd60-2] ¹ ² Victor Hugo (фр.) / Assemblée nationale

[_821c9946536b0ad8-3] rtist list of the National Museum of Sweden — 2016.

[_4551669e14707b38-4] ¹ ² Archivio Storico Ricordi — 1808.

[_d23b217602202c97-5] ¹ ² Венгерова З. Гюго, Виктор (рус.) // Энциклопедический словарь — СПб.: Брокгауз — Ефрон, 1893. — Т. IXа. — С. 956—959.

[1]

[2]

[4]

[3]

[5]