Florencii

Рувики-späi
Florencii
ital.: Firenze
Florence 2009 - 0946.jpg
Флаг Герб
Флаг Герб
43°46′17″ с. ш. 11°15′15″ в. д.GЯO
Valdkund
Глава Dario Nardella[d]
Istorii da geografii
Pind
  • 102,32 (9 redukud 2011)[2]
Высота 50[3]
Aigvö UTC+1[d], летом UTC+2:00[d]
Eläjad
Eläjad
  • 380 948 чел. (1 vilukud 2018)[4]
Lugud
Telefonan kod 055
Počtan indeksad 50100[5] da 50121–50145
Avtomašinoiden nomeroiden kod FI

Официальный сайт(ital.)
Florencii на карте
Florencii на карте
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš
Fail:Florence's districts.svg
Lidnan viž rajonad

Florencii (ital.: Firenze [fiˈrɛntse], latin.: Florentia «änikoičii») om Italijan lidn. Se om Toskan-regionan administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud rimalaižil veteranoil vl 59 EME. Lidn kändihe episkopan rezidencijaks 4. voz'sadal meiden erad.

Lidn tegi sur'kulud tondad Evropan i mail'man civilizacijan šingoteshe 13.-17. voz'sadal, kacmata edhudehe mererandaspäi i kaikenaigaižihe politižihe ridoihe. Mugomad melen gigantad sädiba siš: Leonardo da Vinči, Mikel'andželo, Donatello, Nikkolo Makiavelli, Dante i Galilei. Sijaline dialekt kändihe italižen kirjankelen aluseks, florentine rahut tegihe etalonaks kaiken Evropan täht, florentižed pirdajad ümbrikirjutiba perspektivan käskusid, florencijalaine Amerigo Vespučči-merimatkadai andoi nimed kahtele kontinentale, kaiken sen tagut Florencii sai «Udessündundan aigan kätke»-arvnimed.

Florencii ezilidnoidenke šingotase turizmal (2,5 mlrd US$ sališt ekvivalentas vl 2015), tavaroiden pästandal turistoiden täht (čomamahton sädusiden reprodukcijad, stökol- i juvelirtegesed, suvenirad), himižel tegimištol (substancijad i räzin), meblin edheotandoil, avtosauvomižel, sömtegimištol da vinan tehmižel.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Arno-jogen molembil randoil, 50 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Vl 2014 lidnan eläjiden lugu oli 380 226 ristitud. Kaik pol'tošt millionad eläjid om ezilidnoidenke 4800 km² pindal.

Homaičendad

Irdkosketused

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.