Dižon

Dižon
franc.: Dijon
Fail:Vue panoramique de Dijon 05.jpg
Fail:Flag of Dijon.svg Флаг Герб
47°19′23″ с. ш. 5°02′31″ в. д.
Valdkund	Francii
Глава	François Rebsamen[d]
Istorii da geografii
Pind	41,59
Высота	220 ± 1 и 410 ± 1
Aigvö	UTC+1[d], летом Kesk-Euroopa suveaeg[d] и UTC+2:00[d]
Ekonomik
Eläjad
Eläjad	▲158 002 чел. (1 vilukud 2019)
Lugud
Počtan indeksad	21000
-
Официальный сайт(fr.)
Fail:Dijon dot.png
lugeda • diskussii • redaktiruida

Dižon (Burgundii — Franš-Konte-regionan i Kot-d'Or-departamentan administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunkt oli strategine Avrelian-imperator (ohjasti vll 270−275) käski sauda seinid žilos ümbri. Dižon sai lidnan oiktusid vl 1183. Oli Burgundijan parlamentan sijaduseks Keskaigaspäi. Burgundijan universitet radab lidnas vspäi 1722 (27 tuhad üläopenikoid).

Dižon šingotase optikan edheotandoil (Essilor, SAGEM, Nachet), kebnal tegimištol (vill- da puvillkanghad, nahkan ümbriradmine), sömtegimištol (Nestle-kompanijan šokoladfabrik, vinan pästandan edheotandad), tehtas mugažo bučid, špalerid, pakuitest (Tetra Pak-tegim) i avtopaloid. Saduiden da änikoiden kazvatuz kommunas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Burgundijan kanalan randal, 210..410 m korktusil, 245 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Parižhasai om 310 km lodeheze, Lionhasai om 190 km suvhe.

Klimat om valdmeren kontinentan valatoitandanke. Voden keskmäine lämuz om +10,9 C°, kaikiš lujemb pakaine oleli −22 C°. Paneb sadegid 760 mm vodes, kuidme tazomäras (86 mm semendkus).

Eläjad

Vl 2010 lidnan-kommunan eläjiden lugu oli 151 212 ristitud. Kaik 245 895 ristitud eliba lidnaglomeracijas vl 2018. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 151 705 eläjad vl 1975 i om nügüd'.

Irdkosketused

• Lidnan da kommunan oficialine sait (dijon.fr). (fr.)