Džois Džeims

Рувики-späi
Džois Džeims
angl.: James Augustine Aloysius Joyce
Džeims Džois vl 1915
Džeims Džois vl 1915
Nimi: angl.: James Augustine Aloysius Joyce[7]
Sündundpäiv 2. uhokud 1882(1882-02-02)[1][2][…]
Sündundsija:
Kolendpäiv: 13. vilukud 1941(1941-01-13)[3][4][…] (58 лет)
Kolendsija:
Valdkund
Professijad: runokirjutai, romaanikirjanik, opendai, autor, kirjutai, lehtezmez', kirjanduskriitik, proosakirjanik
Tat John Stanislaus Joyce[d]
Супруга Nora Barnacle[d]
Lapsed Lucia Joyce[d] da Giorgio Joyce[d]
Allekirjutuz Изображение автографа
Sait jamesjoyce.ie
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Džeims Ogastin Aloišes Džois (angl.: James Augustine Aloysius Joyce; sünd. 2. uhoku 1882, Dublin, Irlandii — kol. 13. viluku 1941, Cürih, Šveicarii) oli irlandijalaine kirjutai da runokirjutai, 20. voz'sadan modernizman edestai, lehtezmez'. Kirjuti anglijan kelel tobjimalaz, mugažo francijan, italijan i latinan kelil.

Sädused

Džois kirjuti 15 sanutesen «Dublinalaižed»-kogodust (1914, angl.: Dubliners), i tetabid romanid:

  • «Uliss» (1914−1921, angl.: Ulysses), äistilistine roman, modernizman kvintessencii.
  • «Pirdajan portret hänen norudes» (1907−1914, angl. A Portrait of the Artist as a Young Man), avtobiografine roman
  • «Muštmižed Finneganan polhe» (1923−1939, angl. Finnegans Wake), eksperimentaline sanoidensädai, mifilogine i komine roman
  • «Stiven-vägimez'» (1905, angl. Stephen Hero), jänu kesken roman, om publikoitud avtoran surman jäl'ghe, käzikirjutesen pala oli likvidiruidud hänel. Necen romanan paradused oliba ottud ezitegeseks «Pirdajan portret hänen norudes»-romanan täht

Vspäi 2012 kirjutajan radod oma maksutomaks kundaližeks varaks. Džeims Džoisan kumardelijad oigetas Blumsdei:d (irl.: Lá Bloom, angl.: Bloomsday) mail'madme jogo vodel 16. kezakud, tehtas «Uliss»-romanan lugemižid, Dublinas kävudas romanan Leopol'd Blum-pähengen maršrutadme.

Biografii

Džeims Džois oli sündnu Dublinan suvižhe Ratgar-rajonha, Džon Stanislas Džois-tatan i Meri Džein Marri-maman äjiden lapsiden keskes. Kirjutajan laps'aig mäni gollüdes, mi om ozutadud hänen sädusiš. Openui Dublinan Bel'veder-kolledžas vll 1893−1897, sid' Dublinan universitetas (Universitetan kolledž, 1898−1902). Vl 1902 sirdi elämhä Parižas, vl 1904 — Triest-lidnas (Italii). Vl 1904 tegi tundmust Dublinan adivpertin Nora Barnakl-honusenkaičijanke i eli hänenke kaiken elon (oliba naižiš vspäi 1931), vl 1907 sündutihe Lüčija Džois-tütärt, tuleban aigan kirjutai da kargaidai. Matkazihe Evropadme elon hätkte.

Homaičendad

  1. James Joyce // Archivio Storico Ricordi — 1808.
  2. James Joyce // Encyclopædia Britannica (англ.)
  3. 1 2 3 Джойс Джеймс // Большая советская энциклопедия (рус.): [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохоров — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
  4. James Joyce // Internet Broadway Database (англ.) — 2000.
  5. http://www.nytimes.com/2011/05/01/travel/01trieste-italy.html?_r=1&pagewanted=all
  6. https://www.nytimes.com/books/00/01/09/specials/joyce.html
  7. James Augustine Aloysius Joyce (2 Feb 1882 - 13 Jan 1941) // WikiTree (англ.) — 2005.
  8. http://muse.jhu.edu/journals/new_hibernia_review/v008/8.2dotterer.html

Irdkosketused

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.