Džaipur

Рувики-späi
Džaipur
hindi: जयपुर
Jaipur Montage.png
26°55′00″ с. ш. 75°52′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Глава Ashok Parnami[d]
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1727
Pind
Высота 431 ± 1[5]
Aigvö UTC+05:30[d][5]
Eläjad
Eläjad
  • 3 073 350 чел. (2011)[6]
Lugud
Telefonan kod 141[1]
Počtan indeksad 302001[7]
Avtomašinoiden nomeroiden kod RJ-14[8]

Официальный сайт
Džaipur на карте
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Džaipur (hindi: जयपुर, angl.: Jaipur [ˈdʒaɪpʊər], «Ruza lidn»-närituznimenke) om Indijan lidn-millioner, Radžasthan-štatan pälidn, sen kaikiš suremb lidn da Indijan kümnenz' lidn ristitišton lugun mödhe. Džaipur-ümbrikos elädas 6,6 mln ristitud vl 2011.

Matkad Udhe Delihesai om 260 km pohjoižpäivnouzmha.

Lidn om pol'kalližarvoižiden kividen ümbriradmižen tetab keskuz.

Istorii

Vl 1727 kül'mkun 18. päiväl Savai Džai Singh II-maharadž pani lidnan alusen sädamha Dhundhar-radžankundan pälidnad da sauvoi sidä kahesas vodes. Hänen nimen mödhe lidn om nimitadud-ki. Se oli lidnuz 9 oigesaumaižen sektoranke da seičemen verajanke, saudud bengaližen Čakravartin Vidjaharan-arhitektoran projektan mödhe. Sil aigal oigedsaumaine planiruind oli vaiše neciš Indijan lidnas, hot' se kožub indižele verole.

Vhesai 1949 Džaipur oli Dhundhar-radžankundan pälidnaks.

Geografijan andmused

Lidn seižub 431 metrad keskkorktusel. Banas- da Bangang-joged läbitadas Džaipur-ümbrikod.

Klimat om tropine kuiv. Vilukun kesklämuz om +15°C, semendkun da heinkun — +33°C. Paneb sadegid 635 mm vodes, niišpäi 430 mm kahtes kus — heinku da eloku.

Džaipur alajagase 91 rajonha-valičemižümbrikho.

Transport

Avtobusad da kiruhavtobusad oma kundaližeks transportaks.

Vspäi 2015 metro radab lidnas (1 jono, 9 stancijad, 9,6 km raudted), 8 stancijad oma manpäližed da 1 stancii manalaine om.

Rahvahidenkeskeine civiline Džaipur-lendimport (JAI) sijadase suvižes Sanganer-ezilidnas, 13 kilometras lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Indijan südäimes, Emiratoihe da Omanha.

Homaičendad

Irdkosketused