Baotou

Рувики-späi
Baotou
Baotou.jpg

40°39′22″ с. ш. 109°50′04″ в. д.GЯO

Valdkund
Istorii da geografii
Pind
  • 27 571,17
Высота

1065

Aigvö

UTC+8:00[d]

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 2 709 378 чел. (2020)[1]
Lugud
Telefonan kod

472

Počtan indeksad

014000

Avtomašinoiden nomeroiden kod

蒙B

-

Официальный сайт(kit.)
Официальный сайт(mong.)

Baotou на карте

lugeda  diskussii  redaktiruida
Lidnümbrikon sijaduz Kitain kartal (2010)

Baotou (mong.: Südäimongolijan avtonomižhe agjaha.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1809 kuti Baotou-žilo. Vl 1923 raudte tuli žilho. Kätihe lidnaks vl 1932.

Baotou om harvmametalloiden samižen keskuz. Metallurgine i himine tehmižed ratas lidnümbrikos.

Geografijan andmused

Lidnümbrik sijadase läz Huh-Hoto-keskusen lidnümbrik levigandeb ani päivnouzmha Baotouspäi.

Klimat om kontinentaline kuiv. Voden keskmäine lämuz om +7,7 C°, kezakun-elokun +21..+24 C°, tal'vkun-vilukun −9..−11 C°. Ekstremumad oma −31 C° i +40 C°. Paneb sadegid 304 mm vodes, enamba heinkus-elokus (72..86 mm kus), vähemba kül'mkus-uhokus (11 mm pordos).

Eläjad

Vl 2010 lidnümbrikon eläjiden lugu oli 2 650 364 ristitud, nellänz' surtte avtonomižes agjas. Vl 2020 lidnan ristitišt oli 2 261 089 eläjad 2662 km² pindal.

Südäimongolijan Tedon da tehnologijan universitet[2] radab lidnas vspäi 2003 (kit.: 内蒙古科技大学 Nèiménggǔ kējì dàxué, angl.: IMUST, 23..25 tuhad üläopenikoid), sen aluz om pandud vl 1958 kuti Baotoun tehnologine institut.

Rahvahad (2020): han' — 93,2 %, mongolad — 4,2 %, toižed rahvahad — 2,6 %.

Homaičendad

Irdkosketused