Alitus
Alitus | |||||
litv.: Alytus | |||||
![]() | |||||
| |||||
Valdkund | |||||
---|---|---|---|---|---|
Istorii da geografii | |||||
Tegemižen päiv | |||||
Pind |
| ||||
Высота |
93 | ||||
Aigvö | |||||
Ekonomik | |||||
Eläjad | |||||
Eläjad |
| ||||
Lugud | |||||
Telefonan kod |
315 | ||||
Počtan indeksad |
LT-62001 | ||||
- | |||||
| |||||
Официальный сайт(litv.) (angl.) | |||||
![]() | |||||
Alitus (litv.: Alytus) om lidn Litvanman suves. Se om Alitusan statistižen agjan keskuz.
Istorii
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1377 kuti Aliten-lidnuz puspäi. Ezimeletaden, om nimitadud Nemanan ližajogen mödhe, kudamban nimi Alitupis (litv.: Alytupis) nügüd'aigan. Stefan Batorii-kunigaz andoi torguindoiktusid da lidnan statusad vspäi 1581.
Vl 1890 lidnuz om saudud lidnas varmitamha Venäman imperijan päivlaskmašt röunad.
Geografijan andmused
Lidn sijadase Nämunas-jogen randoil 200 m kortte valdmeren pindan päl. Matkad Vil'nüshasai om 105 km pohjoižpäivnouzmha orhal. Lähembaine järed lidn om Kaunas 65 km pohjoižhe avtotedme vai raudtedme.
Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz om +6,4 C°, vilukun kesklämuz −5 C°, heinkun da elokun +16,7 C°. Paneb sadegid 634 mm vodes, penemb kaiked uhokus-keväz'kus (63 mm pordos).
Eläjad da ižanduz
Vn 2011 Litvanman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 59 964 ristitud, litvalaižed ottas 96,9% heiden keskes. Kaikiš suremb ristitišt oli vl 1989 — 73 015 eläjad.
«Alytus Arena»-basketbolstadion om saudud lidnas vl 1977, rekonstruiruidud vl 2010. Molembiden sodoiden Afganistanas veteranoiden muzei, saven muzei, kaks' kodirandantedištandmuzejad i kaks' memoriališt muzejad oma Alitusas. Tomatiden mujahtusen festival' oleleb lidnas joga vodel. Evropine bonsain ozutelend oleskeleb vozidme.
Ižandusen sarakod oma himine («Alytaus chemija»), kebn tegimišt («Alytaus tekstilė»-tekstil'edheotand), elektrotehnine sarak («Snaige»-vilugoitimiden tegim), sömtegimišt (alkogoližiden jomiden «Alita»-kompanii).
Sport
- DFK Dainava (futbol)
Irdkosketused
Alitus Vikiaitas |
Litvanman statistikan agjad da niiden enččed administrativižed keskused | ||
Alitusan agj (Alitus) | Kaunasan agj (Kaunas) | Klaipedan agj (Klaiped) | Marijampolen agj (Marijampole) | Panevežisan agj (Panevežis) | Šäuläin agj (Šäuläi) | Tauragen agj (Taurage) | Tel'šäin agj (Tel'šäi) | Utenan agj (Uten) | Vil'nüsan agj (Vil'nüs) | ||