Šimkent

Рувики-späi
Šimkent
kaz.: Шымкент
Ordabasy Plaza (Shymkent).jpg
Герб[d]
Герб[d]
42°18′ с. ш. 69°36′ в. д.GЯO
Valdkund
Глава Nurlan Sauranbayev[d]
Istorii da geografii
Tegemižen päiv XII век
Pind
  • 347
Высота 506 ± 1
Aigvö UTC+6:00[d] da Asia/Almaty[d][1]
Eläjad
Eläjad
  • 1 191 877 чел. (1 vilukud 2023)
Lugud
Kod ISO 3166-2 KZ-79
Počtan indeksad 160000
Avtomašinoiden nomeroiden kod X / Y / 17

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš
Fail:Shymkent districts.svg
Lidnan nell' administrativišt rajonad

Šimkent (kaz.: Шымкент / Şymkent, ven.: Шымкент, kazahan virkand: [ʃɯmˈkɛnt]) om Kazahstanan lidn tazovaldkundan alištusenke. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud 12. voz'sadal. Edel vn 1992 sügüz'kud oficialine nimituz oli Čimkent.

Šimkent šingotase mujumetalloiden metallurgijal, mašinansauvomižel (seppressad, avtoiden da traktoriden palad), himižel zell'tegimel, kivivoin ümbriradmižel, tekstil'sarakol (sobad), erazvuiččel sömtegimištol.

Geografijan andmused

Lidn sijadase valdkundan suves, 506 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Om ümbärtud Turkestanan agjan territorijal.

Šimkent jagase nelläks rajonaks, jogahižes ičeze administracii om: Abain (kaz.: Абай ауданы), Al'-Farabijan, Jenbekšin, Karataun.

Eläjad

Vl 2014 eläjiden lugu oli 854 500 ristitud 347 km² pindal. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Lidnaglomeracijas elädas 1,8 mln ristituid (2019, 2. sija valdkundas).

Rahvahad (lidnalaižed, vn 2020 augus): kazahlaižed — 67,47%, uzbekad — 17,69%, venänikad — 8,91%, azerbaidžanlaižed — 1,74%, totarlaižed — 1,01%, turkad — 0,72%, korejalaižed — 0,65%, ukrainalaižed — 0,24%, toižed rahvahad — 1,56%.

Professionaližen üläopendusen aluzkund om valdkundaline Suvikazahstanan universitet M.O. Auezovan nimed[2] (17,3 tuh. üläopenikoid, kaz.: М.О. Әуезов атындағы Оңтүстік Қазақстан университеті (ОҚМУ)). Se om sätud lidnan kaikenvuiččiden üläopendusen aluzkundoiden ühtištusel vl 1998, niišpäi kaikiš vanhemb oli alusenpandud vl 1943 kuti Sauvondmaterialiden tehnologine institut.

Homaičendad

Irdkosketused