Vepsän kul’turan voz’ 2022
Vepsän kul’turan voz’ 2022 — Vepsän kul’tursebr Karjalaspäi da Juminkeko-fond Suomespäi pidäba ühtes kerdan kümnes vodes.
Ezmäine mugoine akcii mäni vodel 1992. Jäl’ges oliba 2002. da 2012. voded, konz tehtihe erazvuiččid znamasižid azjoid vepsläižiden täht: ozutelusid, literaturižid konkursoid, vepsän kelen tedajiden konkursoid, praznikoid, konferencijoid da äi tošt.
Vodel 2022 kaikid azjoid, miččid vaumičiba vepslaižile Vepsän kultursebran aktivistad, tegeškatihe suren projektan aigan Karjalan pämehen rahatugele. Projektan nimi oli Kel’t ei jüged kandišta. Projektan päabunikad oliba Rahvahaližen da regionaližen politikan ministerstv da “Periodika” - paindišt.
Pajofestival’ Šokšus
Vepsän kul’turan voz’ avaitihe vepsläižes Šokš-posadas čomal festivalil, miččen nimi oli Vepsän rahvahan tradicijoiden mödhe. Festivalin pätegijad oliba Šokšun kul’turpertin radnikad da Šokšun külän administracii. Čomiš praznikaližiš sädoiš da hüviš meliš hö vastsiba kaikid festivalin ühtnikoid, kudambad tuliba ei vaiše Petroskoišpäi, no mugažo susedposadoišpäi.
”Pihläine”-ansambl’ Kalagespäi, ”Randaine”-fol’klorgrupp lidnaspäi, Vepsän rahvahan hor Šoutjärvespäi, noriden kantelistoiden ansambl’ Ladvan muzikškolaspäi, ”Zadorinka”-kargsebr Petroskoišpäi da ”Serebr’anie struni”-ansambl’ Ladvaspäi – naku oliba ”Vepsän rahvahan tradicijoiden mödhe”-festivalin ühtnikad, kudambad ozutiba ičeze pajo- da kargmahtoid tulnuzile adivoile, vändiba garmonil da stribunikal, starinoičiba sarnoid da lugiba runoid vepsän kelel.
Kacmata viluhu säha Šokšun kul’turpertin zal oli täuz’ adivoid. Kaik hloputiba, muhaziba da sanuiba ”bravo” vepsläižile pajanikoile da kargnikoile. Vanhembad Šokš-posadan eläjad Mihail Pidžakov da Jurii Mugačev pajatiba tradicijonaližid vepsläižid pajoid da vändiba stribunikal. Festivalin lopus kaik adivod saiba muštlahjoid da lämid kitändsanoid festivalin tegijoilpäi.
Vepsän rahvahan tradicijoiden mödhe-festival’ ozuti, miše vepsän rahvahan pajoverod, tradicijad da kul’tur eläba da sirdäse vanhas pol’vespäi norile.
Vepsän kelen kursad
Kogonaižen voden Kalagen külän „Värtin“ - etnokeskuses mäniba vepsän kelen kursad vanhoiden eläjiden täht. Lapsiden täht radoi onlain-taidehstudii, miccen vedi Petroskoin taidehpirdai Diana Nikitcenko. Hän vedi urokoid lapsil internetan kal’t, openzi heid pirdmaha erzvuiccil laduil da mahtoil. Sen zo aigan lapsed openziba vepsän kel’t, tostiba mujuid, londust, ristitun hibjan paloid, luguid da äi toizid azjoid vepsän kelel.
Paici necida vepsän kelen kursad vanhoiden eläjiden täht mäniba Šokšun, Kvarcitnijan da Šoutjärven kulis. Hö openzihe lugemaha, kirjutamha, pagizmaha vepsän kelel. Kaikuccen voden lähteb eloho lujas äi erzvuiccid kirjoid vepsän kelel, kakuccen kun mö sam Kodima lehtesen, nell kerdad vodes – Kipinä – lapsiden kulehtest, kerdan vodes Verez tullei – almanah vepsän kelel. Kaikuccen nedalin mäneba radiopaginad, teleozutesed vepsän kelel. Mise rahvahal, kudamb eläb kulis olizi mahta lugeda, kundelta necen kaiken da mise heile kaik olizi selged, mö tegim kursoid, mise opeta heid kaikid vepsän kirjkelhe.
Kaikucces kulas om grupp vepslaizid, kelle om lujas melhe tedistada mida se ut, ken tahtoib opeta vepslaizid sanoid, tahtoib mahtta pagista paremba icemoi kelel. Toized tuleba kursoile, ked lujas huvin pagizeba vepsän kelel, no ei mahtkoi kirjutada, toized ei tekoi nimidä icemoi kelel, sik opendaba vepsän kelen grammatikad. Kaikid nenid ristituid uhtenzoitab armastuz icemoi rahvahaze, kelhe da kulturaha. Kaik hö holduba vepsän kelen tulebas aigas.
Openduzsessii vepsän kelen opendajile
Kezakus Petroskoiš mäni openduzsessii, miččel opetihe vepsän kirjkel’he da pagištihe vepsän rahvahan kul’turas. Openduzsessii oli ”Kel’t ei jüged kandišta”-projektan üks’ päpaloišpäi, mittušt tegi männudel vodel Vepsän kul’tursebr. Sille kuctihe Karjalan, Vologdan da Piterin agjoiden školiden opendajid, muzejiden, erazvuiččiden keskusiden da sebroiden ohjandajid, kudambad ičeze rados kävutaba vepsän kel’t. Kelen tedo kaikuččel om erazvuitte. Kaiked kursile tuli 22 mest.
Sessijan täht Ol’ga Žukova vaumiči openduzkirjaižid vepsän kelen grammatikas. Vepsän kelen časud mäniba kuz päiväd homendesespäi päivhasai. Jäl’ges longid oli tehtud kul’turprogramm. Kaik openduzsessijan azjtegod vaumitihe nedalikš. Programmas mugažo oliba vastusid erazvuiččiden mastaridenke, kudambad starinoičiba rahvahan sädos, tätüižiden tegemižes, paginoid etnomuzikan oppijoidenke da äi tošt.
Ühtes päivišpäi mäni pagižendvastuz. Necil vastusel pagištihe vepsän kelen nügüdläižes olos, sen kävutamižes, uziš projektoiš, miččed om oigetud vepsän kelen kaičendaha, kelen opendamižes da sen tulijas aigas. Vastusehe ühtniba Karjalan opendusen ministerstvan, Änižröunan administracijan radnikad, vepsän man školiden pämehed da opendajad, Karjalan Kelen, literaturan da istorijan institutan tedomehed, tuli sihe eskai adiv Piterišpäi – Kunstkameran pämez’ Andrei Golovn’ov.
Mugažo openduzsessijan ühtnikad mäniba ekskursijoile Karjalan Taidehmuzejaha, ”Kantele”-pertihe, konservatorijaha, ajoiba Šoutjärven vepsläižehe etnografižehe muzejaha, Kalagen etnokeskusehe da Kiži-sarele.
Kalevala-eposan kändmine vepsäks
Kaikuččel vepsän kul’turvodel om mitte-se znamasine azj. 2022. voden kanman oli semetud kaks’ päjüväd: üks’ – Vepsän mal, toine – Suomes. I nece om ”Kalevala”. Eloho läksi täuz’ ”Kalevalan” kändmine vepsän kelel. Necen suren radon tegi filologian tedodoktor da kirjutai Nina Zaiceva.
Uden ”Kalevalan” prezentacii mäni Šoutjärven vepsläižes etnografižes muzejas, ”Loninan lugendad”-konferencijan aigan. Necile surele azjtegole tuliba adivod Suomespäi-ki: Juminkeko-fondan direktor Ol’ga Zaiceva i sur’ vepsän rahvahan sebranik Markku Nieminen. Heiden taričendan mödhe Nina Zaiceva tartui-ki neche surhe radoho. Nügüd’ mö voim pidäda ”Kalevalad” kädes i ülendadas sil.
Prezentacijal Markku Nieminen ühtes Nina da Ol’ga Zaicevoidenke starinoičiba Vepsän kul’turvoziš i udes ”Kalevalas”.
2002. vodel Nina Zaicevale ozastui käta ezmäižen ”Kalevala” – eposan lühenzoitud versijan, miččel oli ozakaz elo-oza. Nece om lujas znamasine kirj vepsän rahvahan da literaturan täht.
Loninan lugendad
Šoutjärv’-küläs 22. sügüz’kud tradicijan mödhe mäni jo V ”Loninan lugendad”-kodiröunan konferencii. Konferencijaha ühtni enamba 100 ristitud, kudambiden keskes oliba tedomehed, sociologad, kul’turan da opendusen radnikad, kundaližiden organizacijoiden ezitajad, joukvestišton radnikad ei vaiše Karjalaspäi, no Piterin-ki agjaspäi da Piterišpäi. Konferencijaha ühtniba Änižröunan vepsläižiden školiden openikad-ki.
Aigoiš homendesel avtobus konferencijan ühtnikoidenke läksi Leninan avoirdalpäi, kus jo zavodihe paginad konferencijan radon polhe. Erased tundištihe toine toiženke, erased pagižiba tehtud da tulijoiš projektoiš, varastusiš konferencijalpäi. Vanh vepsläine külä vastsi ühtnikoid čomal sügüz’ližel säl. Konferencijan rad jagetihe kahthe palaha – avaiduz da tärktad paginad.
Tuldes Šoutjärvehe konferencijan ühtnikad läksiba panmaha änikoid Rürik Loninan kaumale, sikš ku 22. päiväl sügüz’kud om necen tetaban vepsläižen, kodirönantedajan sündundpäiv. Rürik Petrovič tegi äjan vepsläižiden kul’turan da kelen kehitoitusen täht, hänen nimi kaiken johtutadas da mušttas Šoutjärves da Šoutjärven muzejan seiniš.
Jäl’ges adivod läksiba muzejaha, kus mäni ekskursii da konferencijan praznikavaiduz, kus ezini Vepsän rahvahan hor da mäni Nina Zaicevan kätud vepsän kel’he Kalevalan prezentacii.
Čajunkeskustan jäl’ghe kaik tönduiba Šoutjärven školha, kus zavodihe iče konferencii. Konferencijal pagištihe vepsän rahvahan kul’turan, kelen da istorijan opendamižen küzundoiš, rahvahan sädandradon da školiden roliš vepsän rahvahan ičetundmusen kaičendas, Vepsän muzejan rados, tradicionaližen arhitekturan muštpachiš, turizman kehitoituses.
Plenarižel ištundal pagištihe tärktoiš küzundoiš. Karjalan rahvahaližen muzejan pämez’ Mihail Goldenberg starinoiči vepsläižes etnokomponentas muzejan rados, a Šoutjärven muzejan pämez’ Natalja Anhimova starinoiči muzejan nügüdläižes aigas. Tedodoktor Nina Zaiceva starinoiči Kalevalan kändmižes vepsän kel’he, a Petroskoin universitetan vepsän kelen opendai Ol’ga Žukova – vepsläižiš puhegiš läžundoišpäi.
Toižel konferencijan palal pagištihe vepsän kelen opendamižes školiš da universitetas, Vepsän kul’tursebran rados da satusiš, ”Periodika”-paindišton da ”Kodima”-lugendlehtesen rados, ezitused rahvahaližes sädos, muzikas, arheologijas da äi tošt.
Konferencijan lopus mäni ”Kanzan kal’huded”-literaturižen konkursan vägestajiden lahjoičend. Konkursan tegiba ”Kodima”-lehtez da Vepsän kul’tursebr ”Kel’t ei jüged kandišta”-projektan aigan. Konkursan vägestajad da ühtnikad saiba čomid muštlahjoid da diplomid.
Konferencijan päiv mäni pigai, no se oli täuz’ i melentartuine. Sen ühtnikad saiba uzid tedoid, tundištoitusid, hüväd mel’t. Konferencijan tegijoin oliba Karjalan rahvahaline muzei, Šoutjärven muzei, Karjalan kul’turan da rahvahaližen da regionaližen politikan ministerstvad da Tedoakademijan Kelen, literaturan da istorijan institut.
Homaičendad
Irdkosketused
- Fil'man paimendusen polhe voib kacta tägä youtube.com-saital. (veps.) (+ venäkel'žed subtitrad)
- Kacta fil'man paimendusen polhe onlain youtube.com-saital.