Vanadzor
Vanadzor | |
armen.: Վանաձոր | |
Valdkund | |
---|---|
Istorii da geografii | |
Tegemižen päiv |
1828 |
Pind |
|
Высота |
1350 ± 1 |
Aigvö | |
Ekonomik | |
Eläjad | |
Eläjad |
|
Lugud | |
Počtan indeksad |
2001–2024 |
Avtomašinoiden nomeroiden kod |
36 |
- | |
| |
lugeda • diskussii • redaktiruida |
Vanadzor (Lorin agjan administrativine keskuz.
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud vl 1828 Karaklis-nimitusenke. Vl 1935 nimitihe Kirovakan:aks Sergei Kirovan pölištusen voden jäl'ghe. Vn 1988 tal'vkus luja Spitakan manrehkaiduz seičeme magnitudanke mureni lidnad. Vspäi 1993 nimitase nügüdläižikš jogen mödhe.
Vanadzor šingotase necen produkcijan pästandal: sobad (kaks' fabrikad), lämbituzladimed (koume edheotandad), gazmašiništ, avtopalad, polimerad.
Geografijan andmused
Lidn sijadase agjan suves, Vanadzoran katl'uses, 1350 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, mägisel'gad ümbärtas sidä. Pambak-, Tandzut- i Vanadzor-joged ühthejokstas lidnas (Kuranjogen oigedpol'ne bassein).
Matkad Jerevanhasai om 116 km suvhe avtotedme vai 224 km raudtel. «Tbilis — Gümri»-raudtekeskust läbitab lidnad, stancii om ühtennimine.
Klimat om kontinentaline mägiden, läz ei olele kovid tulleid. Voden keskmäine lämuz om +4,2 C°, heinkun-elokun +15 C°, tal'vkun-uhokun −6..−8 C°. Paneb sadegid 565 mm vodes, enamba semendkus-kezakus (95..96 mm kus), vähemba tal'vkus-uhokus (18..25 mm kus).
Eläjad
Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 86 199 ristitud, vl 1980 — 148 876 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 172 600 eläjad vl 1988.
Nene professionaližen opendusen aluzkundad ratas lidnas: Vanadzoran valdkundaline universitet[1] Ovanes Tumanänan nimed (alusenpanend 1969 kuti Kirovakanan pedagogine institut, universitet vspäi 2014, 2,4 tuhad üläopenikoid), üläopendusen toižiden aluzkundoiden nell' filialad, nell' tehnikumad, medicinine škol i muzikškol.
Homaičendad
- ↑ Vanadzoran valdkundaližen universitetan sait (vsu.am). (arm.) (ven.) (angl.)
Irdkosketused
Vanadzor Vikiaitas |