Valensii

Рувики-späi
Valensii
kat.: València
Vue sur la ville depuis la Tour du Miguelete (8277318710).jpg
Флаг[d] Герб[d]
Флаг[d] Герб[d]
39°28′12″ с. ш. 0°22′35″ з. д.GЯO
Valdkund
Адм. центр City of Valencia[d]
Глава Joan Ribó[d][1][2]
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1834[4]
Pind
  • 134,65
Высота 15
Aigvö UTC+1[d]
Eläjad
Eläjad
  • 792 492 чел. (2022)[5]
Lugud
Telefonan kod 96
Počtan indeksad 46000
Avtomašinoiden nomeroiden kod V

Официальный сайт(katalan.)(isp.)
Valensii на карте
Valensii на карте
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš
Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Lidnan 19 rajonad (barrio:d)

Valensii (isp.: Valencia [baˈlenθja], Valensijan pagin: València [vaˈlensja]) om Ispanijan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe. Sijadase sen suvipäivnouzmaižel randal. Om ühtennimižen agjan i avtonomižen ühthižkundan administrativižen keskusen. Port Keskmerel om kaikiš järedambišpäi valdkundas.

Istorii

Ende grekalaižiden i karfagenalaižiden žilod oliba lidnan territorijal. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud rimalaižil vodel 138 edel meiden erad. Luzitanad paniba sidä mantazole 1. voz'sadal EME, no udessündutihe lidnad rimalaižen Decim Junii Brut Kallaik-konsulan ohjastusen al, hän nimiti lidnad Valencii (latin.: Valentia «vägi», «vahvuz», «hüvä znam»).

Vll 714−1094 i 1102−1238 islamanuskojad mavrad ohjastiba lidnal. 15.-16. voz'sadal Valensii oli torguindan järedaks keskuseks, vedihe šuukad, tekstilid i keramikad eksportaks Evropha. Rahvahanikoiden sodan aigan (1936−1939) lidn oli Ispanijan Tazovaldkundan tobmuden sijaduseks, pordaigaližeks pälidnaks.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Keskmeren randal, 15 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Turii-jogi (isp.: Río Turia) lankteb merhe läz lidnad.

Klimat om subtropine Keskmeren. Heinkun-elokun lämuz om +26 C°, tal'vkun-uhokun — +12 C°, voden keskmäine lämuz om +18,3 C°. Paneb sadegid 475 mm vodes, enamba sügüz'kus-redukus (70..77 mm kus).

Eläjad da transport

Vl 2010 eläjiden lugu oli 798 033 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Enamba 1,7 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas.

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Kombiniruidud tramvai-metrosistem om avaitud vl 1988 (9 jonod, kaik om 138 stancijad / 35 manalašt, kaik om 156 km raudted / 27 km tonneliš). Rahvahidenkeskeine civiline Valensijan lendimport (VLC, 7,7 mln passažiroid vl 2018) sijadase 8 km päivlaskmha lidnan keskusespäi Manises-ezilidnas.

Irdkosketused