Vägi
Vägi om fizine vektorine suruz, painegen mär hibjaha toižiden hibjoiden polespäi vai kendoiden. Vägen olend vajehtab hibjan pigut vai kucub siš vai sen fiksirujiš objektoiš (oz., punotišiš) deformacijoid i mehanižid kingitesid.
F-simvol (njuton, N.
Fizikan nügüd'aigaižiš openduzkirjoiš vägi om Njutonan kahtenz' käskuz.
Vägi om sana äjidenke znamoičendoidenke, kävutase muupäiväližes elos i tedos avaros toiženke el'gendusenke (oz., naprind, tervhuden voimused) fizižen tärtusen rindataden.
Harakteristikad
Vägi kut vektorine suruz harakterizuiše modulil, čuradusel, painegen augčokkoimel. Vägen tegojono om läbitai augčokkoint oiged pird, i vägi om čuratud pidust' sidä.
Vedandvägi hibjoiden keskes takaib nolännoks keskustan ližadusenke, i mugoman vägen olmatomuz tegese hibjan koveritomal čuradusel toižiš hibjoišpäi, päiči tegendoiš pimedanke energijanke.
Vägiden sistem om vägiden ühtmuz, kudambad paindas kaceltud hibjaha vai mehanižen sisteman čokkoimihe. Nimitadas kaht vägiden sistemad ekvivalentižikš, ku niiden erigoittud paineg sihe-žo kovaha hibjaha vai materialižhe čokkoimhe om ühtejitte, i toižed arvoimižed oma tazod[1].
Klassifikacii
Jagadas vägid neniden parametroiden mödhe:
- fundamentaližen ičekeskentehmižen toižend;
- mehanižen sisteman südäimes i irdpol'žed;
- potencialižen kendan väged i ei;
- elastižed i dissipativižed;
- painend tegese ühtes čokkoimes (keskitadud) i äjiš čokkoimiš (vägiden järgenduz);
- aig: kaikenaigaižed väged i vajehtujad aigan mändes.
Kacu mugažo
- Hebonvägi
Homaičendad
- ↑ Tarasov V. N., Bojarkina I. V., Kovalenko M. V., Fedorčenko N. P., Fisenko N. I. Теоретическая механика (Teoretine mehanik). — M.: TransLit, 2012. — Lpp. 24−25. (ven.)
 |
Vägi Vikiaitas |