Utreht

Utreht
alam.: Utrecht
Флаг[d] Герб[d]
52°05′27″ с. ш. 5°07′18″ в. д.
Valdkund	Alamad
Адм. центр	Utrecht
Глава	Sharon Dijksma[d]
Istorii da geografii
Pind	99,32
Высота	5
Aigvö	Kesk-Euroopa aeg[d]
Eläjad
Eläjad	▲359 370 чел. (1 vilukud 2021)
Lugud
Telefonan kod	030
Počtan indeksad	3450–3455, 3546 da 3500–3585
Официальный сайт Официальный сайт
Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Utreht (alam.: Utrecht [ˈytrɛxt]) om Alamaiden lidn da kund valdkundan keskuzpalas. Se om Utreht-agjan administrativine keskuz, valdkundan kaikiš suremb raudtesol'm i nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, mülüb Randstad-konurbacijha (7 mln eläjid). Riman katoližen arhieparhijan keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud 1. voz'sadan keskes meiden erad kuti rimalaižiden Traektum-lidnuz enččen batavalaižiden žilon sijas, Reinan suhišton randal. Se lidnuz oli kivine 2. voz'sadaspäi. Aigan mändes Rein vajehti vagod, i nügüd' Dom-torg (alam.: Domplein) i Utrehtan päjumalanpert' (vspäi 1254) oma lidnusen sijas.

Utreht šingotase holitišiden sferal i raudten edheotandoil, valdkundan raudten kahten kompanijan päfaterad ratas lidnas. Alamaiden kaikiš järedambad universitetad oma avaitud siš: Utrehtan universitet (vspäi 1636, 30 tuhad üläopenikoid vl 2012) i Utrehtan sättutoitud tedoiden universitet (vspäi 1988 ühtištusen jäl'ghe, 38 tuh. üläopenikoid).

Geografijan andmused

Lidn sijadase Amsterdam — Rein-kanalan randoil, +5 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om ven valdmeren. Voden keskmäine lämuz om +10,6 C°, kaikiš lujemb pakaine oleli −12,6 C°. Paneb sadegid 850 mm vodes, kuidme läz tazomäras (minimum om 41 mm sulakus).

Eläjad

Vl 2014 eläjiden lugu oli 330 772 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Religijan mödhe (2013): religijatomad — 61,0 %, riman katolikad — 13,4 %, protestantad — 10,2 %, toižed hristanuskojad — 4,4 %, islamanuskojad — 9,5 %, induistad — 0,8 %, buddistad — 0,6 %, judaistad — 0,1%.

Irdkosketused

• Lidnan oficialine sait (utrecht.nl). (alam.)