Tursunzade
Tursunzade | |
tadž.: Турсунзода | |
Valdkund | |
---|---|
Istorii da geografii | |
Aigvö | |
Ekonomik | |
Eläjad | |
Eläjad |
|
Lugud | |
Počtan indeksad |
735000 |
- | |
| |
lugeda • diskussii • redaktiruida |
Tursunzade (tadž.: Турсунзода, Tursunzaden rajonan tazovaldkundan alištusenke administrativižeks keskuseks, ei mülü sihe.
Istorii
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan 14. voz'sadan kahtendes poles. Se sai lidnan statusad vl 1954. Vhesai 1978 lidnan nimituz oli Regar, udesnimitihe tadžikan Mirzo Tursun-zade-runokirjutajan kanzannimen mödhe. Raudtestancijan nimi om Regar tähäsai. Vl 2005 oigetihe Tursunzaden 70-vottušt jubilejad.
AÜV:oiden armijan openduzkeskuz om olmas lidnas Tadžikistanan sodavägiden täht. Järed alüminijantegim radab lidnan pohjoižes vspäi 1975 Nurekan GES:an energijal. Lidn om ümbärtud maižanduzrajonal (ris, puvill, greipfrutad, maplodud).
Geografijan andmused
Lidn sijadase Gissaran mägisel'ganno, Karatag-jogen oiktal randal i randpolel (tadž.: Қаратоғ 99 km pitte, Amudarjan bassein). Keskust Uzbekistanan röunhasai om 4 km päivlaskmha orhal i avtotedme vai 8 km suvipäivlaskmha raudtedme. Matkad Dušanbe-pälidnhasai om 60 km päivnouzmha avtotedme vai raudtedme.
Eläjad
Vn 2010 Tadžikistanan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 46 700 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Kaik 286 200 eläjad om ezilidnoidenke (rajonanke).
Eläjad oma islamanuskojad tobjimalaz.
Homaičendad
Irdkosketused
- Lidnan oficialine sait (tursunzoda.tj). (tadž.) (ven.) (angl.)
Tursunzade Vikiaitas |