Turkmenabat
| Turkmenabat | |||
|---|---|---|---|
| turkmen.: Türkmenabat | |||
 | |||
|
|||
| 39°06′00″ с. ш. 63°34′00″ в. д.GЯO | |||
| Valdkund | |||
| Istorii da geografii | |||
| Tegemižen päiv | 1511 | ||
| Высота | 187 ± 1 | ||
| Aigvö | UTC+5:00[d] | ||
| Eläjad | |||
| Eläjad |
|
||
| Lugud | |||
| Telefonan kod | 993 422 | ||
| Počtan indeksad | 746100 | ||
| Avtomašinoiden nomeroiden kod | LB | ||
 Mediafailad RUWIKI-tedoiš | |||
Turkmenabat (turkmen.: Türkmenabat) om lidn da transportsol'm Turkmenistanan päivnouzmas. Se om valdkundan kahtenz' surtte lidn, Lebap-agjan administrativine keskuz.
Istorii
Amuine Amul'-lidnuz oli tetab 1.-4. voz'sadaspäi meiden erad, panihe sidä Šuuktel. Lidnusen rujod oma kaičenus 10 kilometras lidnaspäi. Amudarj-jogi om nimitadud lidnusen mödhe.
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1511 Čardžui-nimenke («nell' kanalad» persijan kelespäi). Se šingotaškanzi 1890-nzil vozil stancijanno «Mari — Samarkand»-raudten sauvondan jäl'ghe i sai lidnan statusad vl 1918. Nimitihe Leninsk:aks vll 1924−1927. Vll 1940−1992 lidnan oficialine nimituz oli Čardžou.
Turkmenabatan ižandusen sarakod oma londuseližen gazan samine, šuukkanghiden tehmine, sömtegimišt (argvoi, lihaproduktad) sijaližel torhudel, sauvondmaterialiden pästand.
Geografijan andmused
Lidn sijadase valdkundröunanno, Amudarj-jogen hural randal, 187 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ašgabat-pälidnhasai om 470 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 585 km avtotedme.
Klimat om letetazangišton kuiv, keza om räk lujas. Voden keskmäine lämuz om +15,3 C°, päivän keskmäine lämuz kezakus-redukus om +27..+29 C°, vilukus +1 C°, kaikiš lujemb hala oleli −11 C°. Paneb sadegid 130 mm vodes, kezakus-redukus 8 mm kaikes pordos vaiše.
Turkmenabat jagase kahteks rajonaks (turkmen.: etrap).
Eläjad
Vl 2010 eläjiden lugu oli 279 765 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Pagižeb turkmenan kelen sijaližel dialektal, uzbekan kel' valatoiti sidä.
Opendusen aluzkundad oma 41 ühthižen opendusen školad, 13 liceid, koume pedagogišt i kaks' mediciništ školad, čomamahtoiden profškol, himine i maižanduztehnikumad. Üläopendusen aluzkund om Turkmenan valdkundaline pedagogine institut Sejitnazar Seidin nimed.