Tegu

Рувики-späi
Tegu
kor.: 대구광역시
Daegu montage.png
Флаг Герб
Флаг Герб
35°52′18″ с. ш. 128°36′06″ в. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Pind
  • 1499,53
Aigvö UTC+9:00[d]
Eläjad
Eläjad
  • 2 444 412 чел. (2018)[1]
Lugud
Kod ISO 3166-2 KR-27

Официальный сайт
Fail:Daegu-gwangyeoksi in South Korea.svg
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Tegu (kor.: 대구 [tɛ̝.ɡu]) om Suvikorejan nellänz' surtte lidn. Se om lidn-metropolijan statusanke (vspäi 2016).

Vn 2002 Mail'man futbolčempionatan severz'-se vändoid vedihe lidnas.

Istorii

Äiluguižed amuižed eländpunktad da kaumištod (vll 1500–3000 edel m.e.) oma löutud lidnan territorijal. Tegu šingotihe jogiden transporttesol'meks. Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan kuti Delgubel vl 261. Om nügüdläiženke nimenke vspäi 757.

Vozil 1896−2016 oli Könsan Pukto-provincijan pälidnaks, vhesai 1981 mülüi sihe.

Tegun ižandusen päsarakod oma metallurgii, mašiništonsauvomine, tekstil'tegimišt.

Geografijan andmused

Lidn sijadase alangištos, kus Kimhogan-jogi lankteb Naktongan-jogehe. Madalad mäged ümbärtas sidä. Lähembaine järed lidn om Pusan 88 km suvipäivnouzmha orhal vai 94 km päraudtestancijoiden keskes, keskust municipalitoiden röunaspäi röunhasai om 60 km.

Klimat om mussonine, vihmsezon oleleb kezakus-sügüz'kus (745 mm sadegid 1064 mm:späi). Voden keskmäine lämuz om +14,1 C°.

Tegu jagase seičemeks ümbrikoks (kor.: 구 gu / ku) da kahteks makundaks (kor. 군 gun / kun).

Transport

Metro radab vspäi 1997 (kaks' jonod, 59 stancijad, 57 km raudted) da monorel's om vspäi 2015 (üks' jono, 30 stancijad, 24 km raudted). Stancii om lidnas SeulPusan-kiruhraudtel vspäi 2004.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport (TAE, 3,5 mln passažiroid vl 2017) sijadase lidnan pohjoižpäivnouzmas. Sišpäi tehtas reisid Kitaihe da Suvikorejadme.

Homaičendad

Irdkosketused