Sukre

Рувики-späi
Sukre
isp.: Sucre
Sucre capital de Bolivia.jpg
Флаг Герб
Флаг Герб
19°02′51″ ю. ш. 65°15′36″ з. д.GЯO
Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1538
Pind
  • 1768
Высота 2810 ± 1
Aigvö UTC−4:00[d]
Eläjad
Eläjad
  • 360 544 чел. (2021)
Lugud
Telefonan kod 04

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Sukre (guar. i isp.: Sucre [ˈsukɾe], keč.: Chuqichaka; aimar.: Sukri) om Bolivijan oficialine pälidn valdkundan konstitucijan mödhe vspäi 1839. Se om valdkundan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, mugažo om Čukisakan departamentan administrativižeks keskuseks.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1538 kuti La Plat (isp.: Ciudad de la Plata de la Nueva Toledo) hobedan löudmižsijiden tagut. Se om udesnimitadud valdkundan kahtenden prezidentan kanzannimen mödhe vl 1839 (Antonio Hose Sukre, ohjandi vll 1825−1828), oficialiženke tedotamiženke pälidnaks. Vl 1898 ohjastuz sirdi La Pas-lidnha, sil-žo aigal hobedan samine tuli lophu.

Bolivijan Ülembaine Käskuzkund sijadase lidnas.

Sukre šingotase pälidnan funkcijoil i üläopendusen keskuseks, turizmal, cementan i söndtavaroiden pästandal, kebnal tegimištol.

Geografijan andmused

Lidn sijadase valdkundan keskuzpalan suves, departamentan lodehes, 2810 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad La Pas-lidnhasai om 415 km lodeheze orhal vai 555 km avtoteidme.

Klimat om subtropine korktoiden mägiden kaks'sezonine. Kun keskmäine lämuz om +14..+17 C° vodes läbi. Ekstremumad oma −4 C° i +34 C°. Paneb sadegid 735 mm vodes, enamba tal'vkus-uhokus (124..150 mm kus), vähemba semendkus-elokus (30 mm pordos).

Sukre jagase kahesaks nomeruidud rajonaks, sidä kesken viž lidnrajonad i koume külärajonad.

Eläjad

Vl 2009 lidnan eläjiden lugu oli 295 455 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Läz 390 tuhad eläjid om ezilidnoidenke (2021).

Edeližed lidnan pämehed (merad) oma Rosario Lopes (kül'mku 2019 — semendku 2021, Rosario López Rojo de Aparicio), Ivan Arcienega (semendku 2015 — kül'mku 2019, Iván Arciénega).

Irdkosketused



Suviamerikan pälidnad
Asunsjon | Bogota | Brazilia | Buenos Aires | Džordžtaun | Karakas | Kito | Lim | Montevideo | Paramaribo | Santjago | Sukre
  1. archINFORM (нем.) — 1994.