Stroganovan pert'kulu

Fail:Stroganov1.jpg

Stroganovan pert'kulu

Stroganovan pert'kulu (Stroganovad-kanzan pert'kulu, valdoiči vll 1754−1918. Se om saudud vozil 1753−1754 Frančesko Bartolomeo Rastrelli-arhitektoran projektan mödhe kaks'žiruižen pertin sijas. Üks' venälaižen barokkon ezikuvišpäi. Nügüd' — Venälaižen muzejan filial.

Rastrelli sädi pert'kulun südäimen näguid-ki eziauguižešti. Kaks' interjerad oma kaičenus tähäsai, ned oma Sur' zal (äiluguižidenke vajehtusidenke) i Paradine vestibül'.

Sauvuz om ližatud 19. voz'sadan ezmäižes poles i om nellikan polhe ülähäspäi. Vl 1908 sadun plan oli tehtud pert'kulun südäitanhas sijatamha kuvapatshid i «Gomeran kaumust» Stroganovoiden kezaküläpertišpäi. Nevondkundaližen aigan sad oli avaitud kaikile tahtnikoile, no čaptihe sidä vl 2003, kätihe kezarestoranaks.

Homaičendad

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.