Santa Krus de la Sjerr
| Santa Krus de la Sjerr | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| | |||||
|
|||||
| 17°47′21″ ю. ш. 63°11′51″ з. д.GЯO | |||||
| Valdkund | |||||
| Istorii da geografii | |||||
| Tegemižen päiv | 26. uhokud 1561 | ||||
| Pind |
|
||||
| Высота | 416 ± 1 | ||||
| Aigvö | UTC−4:00[d] | ||||
| Eläjad | |||||
| Eläjad |
|
||||
| Lugud | |||||
| Počtan indeksad | 07-0101-0100-1001 | ||||
|
|
|||||
| Официальный сайт | |||||
Santa Krus de la Sjerr (isp.: Santa Cruz de la Sierra [ˈsanta ˈkɾuz ðe la ˈsjera]) om lidn Bolivijan keskuzpalas. Se om valdkundan kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe, Santa Krusan departamentan administrativine keskuz.
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud vl 1561, nügüdläižel sijal — vl 1595, 220 km päivlaskmha enččes sijadusespäi indejalaižiden londoiden tagut. Šingotaškanzihe 1950-nzil vozil kivivoin da londuseližen gazan löudmižsijidenno.
Santa Krus de la Sjerran tegimišton päsarakod oma kivivoinhimii, sömtegimišt sijaližel torhudel, mecan ümbriradmine, sauvond, turizm.
Geografijan andmused
Lidn sijadase departamentan päivlaskmas, Pirai-jogen randal (Amazonasan bassein), 416 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Sukre-pälidnhasai om 250 km suvipäivlaskmha orhal vai 480 km avtotedme.
Klimat om tropižen savannan. Tal'ven (kezaku-heinku) lämuz om +20..+22 C°, redukun-keväz'kun keskmäine lämuz om +26..+27 C°. Paneb sadegid 1321 mm vodes, vähemba heinkus-sügüz'kus (37..61 mm kus). Tal'veližed suvitulleid todas vilud säd teravas. Paneb halad tal'vel lujas harvoin.
Eläjad da transport
Vl 1992 eläjiden lugu oli 1 030 000 ristituid. Läz 2,1 mln ristituid elädas ezilidnoidenke (2012, kahtenz' surtte lidnaglomeracii).
Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos.
Sebruzlidnad
Homaičendad
- ↑ 2012 Bolivian census