Rubens Piter

Rubens Piter
alam.: Pieter Paul Rubens
Rubensan avtoportret, 1623
Sündundpäiv	28. kezakud 1577
Sündundsija:	Siegen[d], Arnsbergi ringkond[d], Saksanma[…]
Kolendpäiv:	30. semendkud 1640(1640-05-30)[…] (62 года)
Kolendsija:	Antverpen, Brabanti hertsogkond[d], Habsburgide Madalmaad[d]
Valdkund	Hispaania Madalmaad[d]
Professijad:	diplomaat, maalikunstnik, graafik, graafik, arhitekt joonestaja, skulptor
Tat	Jan Rubens[d]
Mam	Maria Pypelinckx[d]
Супруга	Isabella Brant[d] da Helena Fourment[d]
Lapsed	Albert Rubens[d], Nicolaas Rubens, Lord of Rameyen[d] da Peter Paul Rubens III[d]
Allekirjutuz
Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Piter Paul' Rubens (alam.: Peter Paul Rubens [ˈpitər 'pʌul 'rybə(n)s]; sünd. 28. kezaku 1577, Zigen, Nassaun gercogkund — kol. 30. semendku 1640, Antverpen, Suvialamad) oli suvialamaine vai flamandine voimujupirdai, barokkon stilin üks' alusenpanijoišpäi i keradai, Brüsselin kunigaztanhan diplomat.

Lujas tutabad oma pirdajan kontrreformacižed altarižed töd, portretad, peizažad, istorižed töd Biblijan i mifologižiden süžetiden mödhe. Znamasižed kuvad oma sured, oz., «Toižetamine»-kuva om 407 x 670 sm surtte.

Rubensan sädamižen jäl'guz lugeb enamba mi koume tuhad kuvid, sidä kesken znamasine pala om tehtud ühthižtöikš openikoidenke da kollegoidenke ičeze radhonuses. Lugetas läz 1400 autentižid Rubensan voikuvid. Ottihe pirdajan sädusid tetpaižikš hänen elon aigan. Niiden ližaks, om kaičenus äi diplomatižid kirjeižid.

Znamasižed kuvad

• «Lerm-gercogan portret hebon rachal» (1603, alam.: Portret van de hertog van Lerma)
• «Gerakl i Omfala» (1602−1605, Hercules en Omphale)
• «Toižetamine» (1604−1605, Transfiguratie)
• «Paimniden kumardelend» (1608, De aanbidding van de herders)
• «Sündun Ristan Zdviženj» (1610, De kruisoprichting)
• «Nell' kontinentad» (1612−1615, franc.: Les Quatre Continents / Les Quatre Fleuves du Paradis)
• «Hüvädtegijan vägimehen vencastuz» / «Vägestajan triumf» (1613−1614)
• Medičin galerei Luvras (1622−1625, 22 kuvad)
• «Völhiden kumardelend» (1624, alam.: Aanbidding door de Koningen)
• «Armastusen sad» (1632, De tuin van liefde)
• «Maidten sündund» / «Maidten augotižlibund» (1636−1638, De geboorte van de Melkweg)

Homaičendad

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.