Plovdiv

Рувики-späi
Plovdiv
bolg.: Пловдив
Plovdiv mosaic 1.jpg
Флаг Герб
Флаг Герб
42°08′32″ с. ш. 24°44′29″ в. д.GЯO
Valdkund
Глава Ivan Totev[d]
Istorii da geografii
Pind
  • 101,98
Высота 172
Aigvö UTC+2:00[d], летом UTC+3[d]
Eläjad
Eläjad
  • 368 040 чел. (15 sügüz'kud 2022)[1]
Lugud
Telefonan kod 032
Počtan indeksad 4000
Avtomašinoiden nomeroiden kod РВ (П)

Официальный сайт
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Plovdiv (bolg.: Пловдив [ˈpɫɔvdif]) om Bolgarijan kahtenz' lidn da kund eläjiden lugun mödhe. Se om valdkundan tegimišton znamasine keskuz da transportsol'm, Plovdivan agjan administrativine keskuz.

Istorii

Ezmäižed eländpunktad oliba lidnan territorijal neolitas, 6. voz'tuhal EME. Vl 342 edel m.e. Filipp II Makedonijalaine oti frakijalaižiden lidnad vägel da udesnimiti sidä Filippopol' (grek.: Φιλιππόπολις) ičeze oiktastuseks, Pulpudeva frakijan virkandas. Mainitase 1. voz'sadan EME kirjutadud purtkiš, sil-žo aigal nimitihe lidnad Odris mugažo (nimi vasttase amuižil bronzrahuzil). Rimalaižen imperijan aigan (vspäi 45) lidn oli Frakii-provincijan keskuseks. Amuine avol'jaine teatr om kaičenus tähäsai, frakijan lidnusen seiniden ruinad oma vanhan lidnan röunaks.

Mainitase nügüdläiženke nimitusenke 11. voz'sadaspäi. Lidn oli bolgarižen udessündutamižen keskuseks Ottomanan imperijan tobmuden aigan, konz sen oficialine nimi oli Filibe. Manrehkaidused paniba Plovdivad mantazole vll 1818 i 1928.

Plovdiv šingotase sömtegimištol, mujumetalloiden metallurgijal, himižil edheotandoil, mašinansauvomižel, strategižel aviakohenduztegimel, tekstil'tegimištol (bumagkanghad, šuuk, omblend). Maižanduzrajonan keskuz.

Geografijan andmused

Lidn sijadase valdkundan keskuzpalan suvipäivlaskmas, Üläfrakijan alangos, 164 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Maric-jogi (bolg.: Марица) jagab lidnad kaks'haze. Matkad Sofii-pälidnhasai om 150 km lodeheze-päivlaskmha.

Plovdiv jagase kudeks administrativižeks rajonaks.

Eläjad

Vl 2015 eläjiden lugu oli 368 983 ristitud, ezilidnoidenke — 675 tuhad ristituid. Radinpäivän aigan lidnan ristitišt om 450 tuhad.

Edeline lidnan pämez' om Ivan Totev (reduku 2011 — kül'mku 2019).

Homaičendad

Irdkosketused