Matiss Anri

Рувики-späi
Matiss Anri
franc.: Henri Matisse
Anri Matiss vn 1933 semendkus
Anri Matiss vn 1933 semendkus
Sündundpäiv

31 tal'vkud 1869(1869-12-31)[1][2][…]

Sündundsija:
Kolendpäiv:

3 kül'mkud 1954(1954-11-03)[1][2][…] (84 vot)

Kolendsija:
Valdkund
Professijad:

maalikunstnik, skulptor, graafik, disainer, graafik, joonistaja, exlibrist, arhitekt joonestaja, keraamik

Супруга

Amélie Parayre[d]

Lapsed

Marguerite Duthuit Faure[d], Jean Gérard Matisse[d] и Pierre Matisse[d][8]

Pauklahjad da premijad
Auleegioni ordeni kavaler
Allekirjutuz

Изображение автографа

diskussii  redaktiruida
Fail:Portrait of Henri Matisse standing at his easel.jpg
Anri Matiss ičeze mol'bertanno, Pariž, vn 1913 semendku

Anri Matiss (Lö Kato Kambresi, Modernizman üks' järedambiš pirdajišpäi (kuti fovizman joksmusen üks' alusenpanijoišpäi da lider (Andre Derenanke). Hänen kodvad emocijoiden oigendamižes mujun da forman kal't oma tetabad. Čomiti seinid kuvil, sädi töid mujubumagaspäi i tegi skul'pturid mugažo.

Ühtes Marsel' Düšananke da Pablo Pikassonke Matiss om tehnu revolücižid toižetusid plastižiden čomamahtoiden kel'he. Hänen mujun da pirdandkuvan ekspressižen kelen mastaruz om andnu Matissale lideran sijan 20. voz'sadan čomamahtos dai kaikes nügüd'aigaižes čomamahtos.

Biografii

Matiss zavodi pirdajan kar'jerad kaks'kümnevoččen, konz venui läžundkodiš appendicitan kuron jäl'ghe. Pirdand tuli mel'he hänele lujas, ka mez' okai juristan opendusen samišt i sai opendust Parižan čomamahtoiden aluzkundoiš. Sädamižen aigaline pord (1890−1902) oli pühätadud impressionizman töile.

Pirdajan sädused saiba mail'man tetabut 1920-nziš voziš. Sil aigal Matissan kuviden ozutelendad tegesoiš Evropan i Amerikan äjiš lidnoiš.

Znamasižed kuvad

  • «Lugii naine» (1894, franc.: La Liseuse)
  • «Lüksemburgan sad» (läz 1901. vot, Le Jardin du Luxembourg)
  • «Notr-Dam päivän lopus» (1902, Notre-Dame, une fin d'après-midi)
  • «Vihand šoid» / «Madam Matiss» (1905, La Raie Verte / Mme Matisse)
  • «Naine šläp päl» (1905, La femme au chapeau)
  • «Elon ihastuz» (1905−1906, Le bonheur de vivre)
  • «Emänd terrasal» (1906−1907, Dame sur une terrasse)
  • «Arabine kofensija» / «Marokon kofe» (1912−1913, Le café arabe / Café marocain)
  • «Vändon fortepianol urok» (1916, La Leçon de piano)
  • «Parižan karg» (1931−1933, La Danse de Paris)
  • «Azii» (1946, L'Asie)
  • «Edenoi» (1953, L'escargot)

Homaičendad