Mark Tven
Mark Tven | |
angl.: Mark Twain | |
![]() Mark Tven vn 1871 fotokuval, foton avtor om Mettju Bredi | |
Nimi: |
angl.: Samuel Langhorne Clemens |
---|---|
Sündundpäiv | |
Sündundsija: | |
Kolendpäiv: | |
Kolendsija: | |
Valdkund | |
Professijad: |
lehtezmez', romaanikirjanik, autobiograaf, opendai, humorist, lastekirjanik, reisikirjanik, aphorist, ulmekirjanik, kirjutai, proosakirjanik, publitsist |
Tat | |
Mam | |
Супруга | |
Lapsed | |
Pauklahjad da premijad | |
Allekirjutuz | |
diskussii • redaktiruida |
Mark Tven (Missuri-štat, Konnektikut-štat, AÜV) oli amerikalaine kirjutai, lehtezmez' da ristitkundan šingotai, ozaitelemižromaniden sädai lapsiden täht. Kirjuti anglijan kelel.
Kanz
Oli sündnu kanzha britaniženke augotižlibundanke, Džon Maršall Klemens (1798−1847) oli hänen tat, Džein Lempton (1803−1890) oli mam. Semüel oli kudenz' laps' seičemespäi. Olivija Lengdon Klemens oli Tvenan ak vn 1870 uhokuspäi. Naimiželos sündutihe Lengdon-poig (koli vagahaižel) i koume tütärt: Sjuzi (1872−1896), Klara (1874−1962) i Džein (1880−1909).
Biografii
Tatan kolendan jäl'ghe Oraijon-veik pästaškanzi lugendlehtest, i laps'aigan Semüel radoi tipografijas keradajaks, sädi kirjutusid-ki. Sur' jogi kucui prihad, i tulijan aigan kirjutai läksi rata purulaivan locmanaks, ujui Mississipi-jogedme vhesai 1861. Rahvahanikoiden soda lopi personaližiden laivoiden likundad, i Semüel vellenke sirdiba Nevad-štatha samha hobedad. Kaivajan professii oli jüged hänele, sid' vspäi 1864 radoi San Franciskon lugenlehtesen korespondentan i ühten aigan ühtištui kirjutusid, ümbriradoi literaturižiks sädusiks jumoran, fantastikan i publicistikan žanroiš.
Leviti kirjoid ezipakitoitusen mödhe Mark Tven-psevdonimanke, matkazi mail'madme äjan. Naindan jäl'ghe sirdi Baffalo-lidnha (Nju Jork-štat), sid' Hartfordha (Konnektikut, muzei om kaičenus), kus kirjutaškanzi satirad AÜV:oiden kundan polhe.
Sädused
Mark Tven sädi tetabid kirjoid, erased oma:
- «Pöl'küižed mehed valdkundröunan taga» (1869, matkadajan kirjutused, angl. The Innocents Abroad, or The New Pilgrims' Progress)
- «Tom Soieran ozaitelemižed» (1876, angl. The Adventures of Tom Sawyer)
- «Princ i niššat» (1881, The Prince and the Pauper)
- «Elo Mississipil» (1883, avtobiografine, Life on the Mississippi)
- «Gekl'berri Finnan ozaitelemižed» (1884, The Adventures of Huckleberry Finn)
- «Jankid Konnektikutaspäi Artur-kunigahan tanhal» (1889, A Connecticut Yankee in King Arthur’s Court)
Homaičendad
- ↑ 1 2 Mark Twain // Internet Broadway Database (англ.) — 2000.
- ↑ 1 2 Samuel Clemens // Internet Broadway Database (англ.) — 2000.
- ↑ http://web.archive.org/web/20170324042709/http://jeugdliteratuur.org/auteurs/mark-twain
- ↑ 1 2 Carnegie Hall linked open data (англ.) — 2017.
- ↑ 1 2 de Pas L. v. Genealogics (англ.) — 2003.