Maiduguri

Рувики-späi
Maiduguri

11°50′00″ с. ш. 13°09′00″ в. д.GЯO

Valdkund
Istorii da geografii
Tegemižen päiv

1909

Высота

320

Aigvö

UTC+1[d]

Ekonomik
Eläjad
Eläjad
  • 1 197 497 чел. (2009)
Lugud
-

Fail:Locator Map Maiduguri-Nigeria.png

lugeda  diskussii  redaktiruida

Maiduguri (mugažo Borno-štatan administrativine keskuz (vspäi 1976).

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud kuti britanine sodapost i Bornu-kunigahusen pälidn. Toine sijaline nimituz om Jerv (angl.: Yerwa). Vl 1964 Transnigerijne raudte tuli lidnha. Ridad rikondhasai oleskeliba islaman i hristanuskondan polenpidajiden keskes 21. voz'sadal.

Maiduguri šingotase štatan torguindan i üläopendusen keskuseks.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Ndadd-jogen randal (angl.: Ndadda River), 320 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lopuline stancii raudtejonol Port Harkortaspäi.

Klimat om subekvatorialine räk pol'kuiv. Lidnan administracijan politik om puiden ištutamine kaičemha ristituid päiväižen oiktas sädegoičendaspäi. Kun keskmäine lämuz om +29..+33 C° keväz'kus-semendkus i +22..+25 C° kül'mkus-uhokus. Ekstremumad oma +5 C° i +47 C°. Paneb sadegid 552 mm vodes, enamba pol't heinkus-elokus (147 i 193 mm). Kuiv sezon oleskeleb kül'mkus-keväz'kus (0,4 mm pordos), sen aigan relätivine nepsuz om 11..20 %.

Eläjad

Kaik om läz millionad eläjid ezilidnoidenke, hö oma islamanuskojad päpaloin. Pagenijoiden lageriden severz'-se kümenikoid om läz lidnad.

Maidugurin universitet[1] radab vspäi 1975 (angl.: University of Maiduguri, UNIMAID / UMAID), läz 25 tuhad üläopenikoid.

Homaičendad