Luke (lidn, Paragvai)
| Luke | |||
|---|---|---|---|
| isp.: Luque | |||
| | |||
|
|||
| 25°16′12″ ю. ш. 57°29′14″ з. д.GЯO | |||
| Valdkund | |||
| Istorii da geografii | |||
| Tegemižen päiv | 1781 | ||
| Pind |
|
||
| Высота | 120 ± 1 | ||
| Eläjad | |||
| Eläjad |
|
||
| Lugud | |||
| Telefonan kod | 021 | ||
| Počtan indeksad | 2060 | ||
|
|
|||
| Официальный сайт | |||
Luke (isp.: Luque [ˈlu.ke], guaran.: Lúke) om lidn Paragvain suvipäivlaskmas. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Asunsjonan päivnouzmaine ezilidn. Mülüb Keskuzagjaha, sen kaikiš suremb lidn.
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud 18. voz'sadan keskes guarani-indejalaižiden territorijal. Vspäi 1781 lidn mainitase dokumentoiš kut erigoittud municipalitetan keskuz. Oli valdkundan pordaigaližeks pälidnaks vl 1868 (22. uhoku — 7. tal'vku) Paragvain sodan aigan.
Luke šingotase pälidnan lendimportal, juvelirtegesiden, matkliphiden i soitoiden (gitarad, arfad) pästandal da möndal, kaik om viž tuhad penid edheotandoid lidnas. Motocikloiden ühthekeradand, tekstilin edheotandad.
Geografijan andmused
Lidn sijadase Paragvai-jogen päivlaskmaižel randal, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Asunsjon-pälidnan keskushesai om 13 km päivlaskmha.
Klimat om subtropine. Kezal om räk, tulleid Amazonasan regionaspäi ližatas uparid. Tal'v om viluhk lühüd. Paneb sadegid kezal i sügüzel päpaloin.
Luke jagase 28 rajonaks (barrio:ks).
Eläjad
Vl 2002 lidnan eläjiden lugu oli 185 127 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', agjan kahesandez.
Neniden universitetoiden päsauvused vai filialad ratas lidnas: Taivaniž-Paragvaine politehnine, Luken avtonomine, Kommercializacijan i šingotesen tehnine, Asunsjonan nacionaline (Tehnologižiden innovacijoiden keskuz), Pohjoine, Kontinentidenkeskeine tehnologine, Politehnine i čomamahtoine, Leonardo da Vinčin nimed. Toižed profopendusen aluzkundad oma Luke-lidnan municipaline muzikkonservatorii, Municipaline karguiden škol.
Transport
Pälidnan soda- da civiline rahvahidenkeskeine lendimport Sil'vio Pettirossi-aviatoran nimed[2] (ASU / SGAS, 1,2 mln passažiroid vl 2018) radab lidnas.