Liberii (Kostarik)
| Liberii | |
 | |
| Valdkund | |
|---|---|
| Istorii da geografii | |
| Tegemižen päiv |
1836 |
| Pind |
|
| Высота |
144 |
| Aigvö | |
| Ekonomik | |
| Eläjad | |
| Eläjad |
|
| Lugud | |
| Počtan indeksad |
50101 |
| - | |
| lugeda • diskussii • redaktiruida | |
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Liberii (Guanakaste-agjan administrativine keskuz (vspäi 1849) da kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe.
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud vl 1769 kuti Guanakaste-futor lidnoidenkeskeižen risttel. Matkadajad lebaižihe siš paksus. Vspäi 1826 om pandud Kostarikan palaks, eile Nikaraguan, sikš miše lähižed lidnad valičiba Kostarikad vl 1824. Vl 1836 Guanakaste sai lidnan statusad. Vn 1854 semendkuspäi lidn om olmas nügüdläiženke nimenke. Lidn oli maižanduzrajonan keskuz (kabjživatišton kazvatand), Panamerikaižen manten sauvond ližazi sile znamoičendad. Agjan kaikiš suremb punkt matkadajiden täht valdmeriden randištoiden keskes.
Liberii šingotase turizmal (muzejad, zoopark, rahvahaližed puištod hulidenke purtkidenke i vezilanktendoidenke). Nimitadas «vauktaks lidnaks» (la ciudad blanca) sildatadud vauktal gravijal teiden tagut, kolonialižen arhitekturan pertid oma vauktan mujun tobjimalaz.
Geografijan andmused
Lidn sijadase agjan keskuzpalas, 144 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Liberii-jogi lankteb Tempiske-jogehe, a se Tünen valdmeren Nikoi-lahthe. Koume avtoted läbitadas lidnad. Matkad San Hose-pälidnhasai om 215 km suvipäivnouzmha.
Eläjad
Vl 2013 eläjiden lugu oli 56 899 ristitud, agjan kudendez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Valdkundan kahtenz' surtte rahvahidenkeskeine lendimport (LIR, 1,1 mln passažiroid vl 2019) radab 13 km päivlaskmha lidnaspäi, ühtenzoitab AÜV:oiden, Kanadan i Päivlaskmaižen Evropan erasidenke-se järedoidenke lidnoidenke.
Homaičendad
 |
Liberii (Kostarik) Vikiaitas |
|
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |