Läžund

Läžui neičukaine (dan.: Den syge pige), pirdi Mikael' Anker, 1882

Läžund (gomeostazad. Olend om eläban sisteman röunatud energetižiden i funkcionaližiden voimusiden jäl'guz sen vastustuses patogenižid faktoroid vaste.

Vastal'ne tärtuz om läžundkodi, klinik, poliklinik.

Läžundan el'genduz vajehtui medicinan istorijan aigan. Keskaigan Ibn Sina toi materialistišt el'gendust läžundan augotižlibundas. Läžund-termin ei ole märhapandud tarkoikti tähäsai, kacmata töiden äjüdhe siš problemas. Läžujan ičeze pidand läžundha om znamasižen faktoran, se voib programmiruida ristitud kut spravitandha, muga löumendushe-ki.

Klassifikacii

Paksumba kaiked ühtenzoittas läžundoid gruppikš heimtundusiden mödhe (nozologine gruppiruind):

südäiläžundad (terapii);
hirurgižed läžundad (hirurgii);
pahaladuižed läžundad (onkologii);
perandläžundad;
kohtusen i sündutesen organoiden läžundad (ginekologii);
nahkan läžundad (dermatologii);
sil'miden läžundad (oftal'mologii);
kertläžundad (infektologii);
levigandenus suguteidme läžundad (venerologii);
nervsisteman läžundad (nevrologii);
realižuden objektivižen vasthaotmižen läžundad (psihiatrii);
korvan, kurkun i nenan läžundad (otorinolaringologii);
lapsiden läžundad (pediatrii).

Voib klassificiruida läžundoid neniden tundusiden mödhe mugažo:

joksendan pirdoiden mödhe: terav, hronine;
patologijan tazopind: molekulärižed, hromosomižed, stajiden, kudehiden, organoiden, kaiken organizman läžundad;
etiologižen faktoran (sün) mödhe: kucujad mehanižed, fizižed, himižed, biologižed, psihogenižed faktorad;
spravitandan mahtusen mödhe: terapevtižed, hirurgižed.

Homaičendad

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.