Kočabamb
| Kočabamb | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| isp.: Cochabamba | |||||
| Fail:Cochabamba 1988.jpg | |||||
|
|||||
| 17°23′37″ ю. ш. 66°09′25″ з. д.GЯO | |||||
| Valdkund | |||||
| Глава | Manfred Reyes Villa[d] | ||||
| Istorii da geografii | |||||
| Tegemižen päiv | 15. elokud 1571 | ||||
| Pind |
|
||||
| Высота | 2558 ± 1 | ||||
| Aigvö | America/Cochabamba[d] da UTC−4:00[d] | ||||
| Eläjad | |||||
| Eläjad |
|
||||
| Lugud | |||||
| Telefonan kod | 591 4 | ||||
Kočabamb (isp.: Cochabamba, aimar.: Quchapampa, keč.: Quchapampa, Qhuchapampa «sokaz tahond») om lidn Bolivijan keskuses. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, Kočabamban departamentan pälidn.
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud vl 1571 kuti Oropes (isp.: Oropesa) ispanižen Fransisko de Toledo-kunigahan kanzannimen mödhe. Vl 1786 udesnimitihe lidnan nügüdläižikš.
Kočabambas tehtas kebnavtoiden paloid («Mopar»), sauvondmaterialid (cement), ühthekeratas traktorid. Himine sarak i sömtegimišt oma šingotadud, pästtas kodihimijad («Unilever») i kompjuterprogramid, mugažo nenid produktoid: keramik, tekstil' i mebel'. Kočabamban departamentan kogosüdäiprodukt oli US$5,2 mlrd vl 2016. Lidn om järedan maižanduzrajonan keskuz.
Geografijan andmused
Lidn sijadase kazvateližes alangištos, 2558 m korktusel valdmeren pindan päl, om ümbärtud Andiden mägisel'gil. Roč-jogi da Alalai-järv oma lidnan territorijal. Matkad surhe La Pas-lidnhasai om 220 km lodeheze. Voib olda lujid manrehkaidusid (6,8 ballad Rihteran pordhišton mödhe vl 1998).
Eläjad
Vn 2012 Bolivijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 630 587 ristitud. Läz 1,3 mln ristituid elädas ezilidnoidenke.
Sodainženerine škol i San Simonan päuniversitet oma üläopendusen aluzkundoikš. Bolivijan privatižed universitetad mugažo ratas: medicinan, biznesan i katolicizman.
Transport
Avtobusad, minibusad, funikulörad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Kebn metro om sauvomas vll 2017−2020.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Horhe Vilstermann-lendimport (isp. Jorge Wilstermann, CBB, 1,3 mln passažiroid vl 2013) sijadase 4 km suvipäivlaskmha keskuzfartaloišpäi. Tehtas reisid Madridha, Majamihe i Buenos Airesha, mugažo Bolivijadme.