Kalgari

Рувики-späi
Kalgari
PengrowthSaddledomeDay.jpg
Флаг[d]
Флаг[d]
51°03′00″ с. ш. 114°04′00″ з. д.GЯO
Valdkund
Глава Jyoti Gondek[d]
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 7. kül'mkud 1884
Pind
Высота 1045 ± 1
Aigvö UTC−7:00[d]
Eläjad
Eläjad
  • 1 306 784 чел. (2021)[3]
Lugud
Telefonan kod 403, 587 da 825
Počtan indeksad T1, T2 da T3

Официальный сайт (angl.)
Kalgari на карте
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš
Kalgarin kart vl 2006 (tegimištzonad oma ozutadud ruskedsinižel)

Kalgari (angl.: Calgary [ˈkælɡ(ə)ri], francine virkand: [kalɡaʁe]) om Kanadan nellänz' surtte lidn. Se om Al'bert-provincijan kaikiš suremb lidn.

Vl 1988 lidn vastsi Tal'veližid Olimpižid vändoid.

Istorii

Indejalaižed elädas lidnan territorijal enamba mi 11 tuhad vozid, nügüd'aigan ottas nell' procentad lidnan ristitištos. Nened heimod eliba ani evropalaižiden tulendan edes: Blekfut-konfederacii (Siksika, Kainai, Piikani), Nakoda, Tsuut'ina. Tahondan nimituz blekfut-kelel om Mohkínstsis.

Eländpunktan aluz om pandud Bou- i Elbou-jogiden ühthejoksmusen randal vl 1875 kuti policijan Fort-Brizbua-post kaičemha karvanpramozlad i tahondad AÜV:oiden viskitorgovanoid vaste. Britanine Džeims Maklaud-polknik tariči udesnimitada eländpunktad šotlandižen Kalgari-lidnusen da žilon mödhe Mall-sarel, i nimituz om vahvištadud vl 1876. Vl 1883 raudte tuli Kalgarihe, i vn 1884 7. päiväl kül'mkud se sai municipalitetan, penen lidnan (angl.: town) statusad. Vspäi 1894 Kalgari om siti-statusanke («sur' lidn» anglijan kelespäi).

Kalgari šingotase kivivoin da londuseližen gazan samižen biznesal, opendusen da tervhudenkaičendan holitišil, turizmal (3,1 mln tulijoid vodes), kebnal tegimištol, kivivoihimižil tegimil, telekommunikacijan i raudtetransportan kompanijoil. Lidn om ümbärtud kabjživatvodindan maižanduzrajonal.

Geografijan andmused

Lidn sijadase provincijan suvipalas, 1045 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Bou-jogen (angl. i franc.: Bow River 587 km pitte, Gudzonan lahten bassein) keskjoksmuz läbitab lidnad lodehespäi suvhe. Elbou-jogi lankteb sihe oiktalpäi lidnan keskuzpalas. Matkad provincijan Edmonton-keskushesai om 280 km pohjoižhe orhal vai 295 km avtol, Ottav-pälidnhasai om 2880 km päivnouzmha orhal vai 3330 km avtotedme, AÜV:oiden röunhasai om 240 km suvhe.

Klimat om ven kontinentaline kuivahk päipaštokaz. Tal'vel sulasä oleskeleb paksus, läm' «šinuk»-tullei päzutab lidnalaižid viluspäi, om lujid lämuden vajehtusid päivesen aigan. Voden keskmäine lämuz om +4,4 C°. Lämuden maksimum oleli +37 C°, absolütine minimum oli −45 C°. Paneb sadegid 419 mm vodes, enamba semendkus-elokus (45..94 mm kus), vähemba tal'vkus-uhokus (10 mm kus). Luja ragiž valegenke oleskeleb kerdan severziš-se voziš.

Kalgari jagase 14 valičemižümbrikoks (angl.: ward), vai enamba mi 200 susedkundaks (angl.: neighbourhood, community).

Eläjad

Ristitišt ületi millionad 2000-nziden voziden lopus. Vn 2016 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 239 220 ristitud, vl 2011 — 1 096 833 ristitud. Läz 1,5 mln ristituid elädas ezilidnoidenke 5098,68 km² pindal (2021, 5. sija valdkundas).

Edeližed lidnan pämehed oma Nahid Nenši (reduku 2010 — reduku 2021, Naheed Nenshi), Devid Bronkonje (2001−2010, David 'Dave' Thomas Bronconnier).

Transport

Kundaline transport om avtobusad i kiruhavtobusad. Kebn metro (Si-trein, angl. i franc.: C-Train) radab vspäi 1981 (kaks' jonod, koume-nell' vagonad jonuses, 45 stancijad, 60 km raudted om vspäi 2014).

Rahvahidenkeskeine civiline Kalgari-lendimport[4] (YYC / CYYC, 18 mln passažiroid vl 2019) sijadase lidnan pohjoižpäivnouzmas. Sišpäi tehtas reisid Päivlaskmaižen Evropan i AÜV:oiden järedoihe lidnoihe, mugažo om äi reisid Kanadadme.

Homaičendad

Irdkosketused