Küuki
| Küuki | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Bharatpur-lidnanno, Tedoklassifikacii | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Latinankel'ne nimi | ||||||||||||||
| Tringa nebularia (Gunnerus, 1767) | ||||||||||||||
| Areal | ||||||||||||||
 | ||||||||||||||
| vaiše pezoitelese migracijan čuradused migracijan rajonad statjaližed lendused | ||||||||||||||
|
Küuki (Jumalanboronaiženvuiččed-sugukundha.
Leviganduz
Lind om levitadud avaros Afroevrazijadme, no lugumär poleneb[1]. Tal'vdub Keskmeren randoil, kaikedme Afrikadme, Suvižes Azijas i Avstralijas.
Eläb penidenno vezištoidenno tobjimalaz. Ned oma sod, padoseinäd, joged Evropan i Azijan pohjoižes.
Ümbrikirjutand
Täuz'kaznu hibj sase 35 santimetrhasai, veduz — 280 grammhasai, suugiden maihutuzkeskust oleleb 70 sm. Hibjan üläpala om koričmaižhahkan mujun, pök om vauged. Käpšud oma pit'kad sinižvihandad. N'ok om pit'k vägev i koveroitud ülähäks vähäižin. Sugudimorfizm ozutase penes märas.
Küuki mahtab ujuda da čukloiteldas hüvin. Kaičeb ičtaze, pöl'gastoitase kebnas. Lihansöjad lindud oma küuken londuseližikš vihankandajikš. Äikerdoičend zavodiše semendkus-heinkus.
Söte
Lind sötlese madoil, rakanvuiččil, gavedil da gaved'madoil. Sab henod kalad vedespäi ičeze sättud hüvin n'okul.