Inčhon
| Inčhon | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| | |||||
|
|||||
| 37°27′50″ с. ш. 126°38′55″ в. д.GЯO | |||||
| Valdkund | |||||
| Istorii da geografii | |||||
| Tegemižen päiv | 1883 | ||||
| Pind |
|
||||
| Aigvö | UTC+9:00[d] | ||||
| Eläjad | |||||
| Eläjad |
|
||||
| Lugud | |||||
| Kod ISO 3166-2 | KR-28 | ||||
|
|
|||||
| Официальный сайт | |||||
| Fail:Incheon-gwangyeoksi in South Korea.svg | |||||
Inčhon (Korejan Tazovaldkundan lodehes. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Pakuižen meren randal.
Istorii
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1883 kuti rahvahidenkeskeine meriport. Vspäi 2003 lidnan territorii om joudai ekonomine zon vedatamha verazmaižid investicijoid.
Suvikorejan kahtenz' surtte port (Pusanan jäl'ghe) i kaikiš suremb Inčhon-lendimport (nellänz' mail'mas jüguiden mödhe) ratas lidnas, se om valdkundan znamasine transporttesol'm. Lidnan metro om ühtenzoittud Seulan metropolitenanke.
Geografijan andmused
Lidn sijadase Pakuižen meren Kanhvaman-lahten randal, Hangan-jogen lanktendan merhe sijas.
Inčhon jagase kahesaks ümbrikoks i kahteks rajonaks.
Eläjad
Vl 2009 eläjiden lugu oli 2 758 431 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Läz kaks'kümned universitetad da kolledžad opetas lidnas. Edeline lidnan pämez' om Ju Čžon Bok (Yoo Jeong-bok).
Homaičendad
Irdkosketused
- Inčhon-lidnan ohjastusen informacine portal (english.incheon.go.kr). (kor.) (angl.) (jap.) (kit.)
| Inčhon Vikiaitas |