Hoking Stiven

Рувики-späi
Hoking Stiven
angl.: Stephen William Hawking
Stiven Hoking vl 2015
Stiven Hoking vl 2015
Sündundpäiv 8. vilukud 1942(1942-01-08)[1][2][…]
Sündundsija:
Kolendpäiv: 14. keväz'kud 2018(2018-03-14)[3][4][…] (76 лет)
Kolendsija:
Valdkund
Professijad: theoretical physicist, kosmoloog, kirjutai
Tat Frank Hawking[d][8]
Mam Isobel Eileen Hawking[d][8]
Супруга Jane Wilde Hawking[d][6] da Elaine Mason[d]
Lapsed Lucy Hawking[d], Robert Hawking[d] da Timothy Hawking[d]
Pauklahjad da premijad
Briti impeeriumi ordu Briti impeeriumi ordu komandör Presidendi Vabadusmedal Albert Einsteini medal[d] (1979) Wolf Prize in Physics[d] (1988) Copley medal Special Breakthrough Prize in Fundamental Physics[d] (2013) Companion of Honour Eddingtoni medal[d] (1975) Kuningliku Astronoomiaseltsi kuldmedal Naylor Prize and Lectureship[d] (1999) Oskar Kleini medal[d] (2003) Hughesi medal[d] (1976) Kuningliku seltsi teadusraamatu auhind[d] (2002) Albert Medal[d] (1999) Michelson–Morley Award[d] (2003) Fonseca Prize[d] (2008) Pius XI Medal[d] (17. sulakud 1975) Maxwell Medal and Prize[d] (1976) Diraci medal[d] (1987) Adams Prize[d] (1966) Andrew Gemant Award[d] (1998) The James Smithson Bicentennial Medal[d] (2005) NSS Robert A. Heinlein Memorial Award[d] (2012) Princess of Asturias Award for Concord[d] (1989) Harvardi ülikooli audoktor[d] (1990) Oxfordi ülikooli audoktor[d] (1978) Marcel Grossmann Award[d] (kezaku 1991) Franklini medal[d] (1981) BBVA Foundation Frontiers of Knowledge Award[d] (2015) Bodley Medal[d] (2015) Gold medal of the Spanish National Research Council[d] (1989) Albert Einsteini auhind[d] (1978) Fellow of the Royal Society of Arts[d] Princetoni ülikooli audoktor[d] Cambridge'i ülikooli audoktor[d] (1989) Dannie Heinemani matemaatilise füüsika auhind[d] (1976, 1976) Lilienfeldi auhind[d] (1999, 1999) Astuuria printsessi auhind Läbimurde auhind fundamentaalfüüsikas[d] Londoni Kuningliku Seltsi liige[d] (1974) Member of the National Academy of Sciences of the United States[d] (1992) Order of the Companions of Honour
Allekirjutuz Изображение автографа
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Stiven Uil'jam Hoking (angl.: Stephen William Hawking; sünd. 8. viluku 1942, Oksford, Anglii, Sur' Britanii — kol. 14. keväz'ku 2018, Kembridž, Anglii, Sur' Britanii) oli britanine (anglijalaine) teoretižen fizikan tedomez', astronom, kosmologist.[9]

Biografii

Stiven oli sündnu angližhe Oksford-lidnha, sen universitetan medicinan Frenk-tedoidajan (1905−1986) i Isobel' Eilin Hoking-sekretarin (neiččel Uolker, 1915−2013) kanzha. Kaks' norembad Filippa- i Meri-sizart oli Stivenal, sen ližaks Edvard Frenk Devid-vellindam (1955−2003).

Stiven Hoking om Oksfordan universitetan vn 1962 pästnikan, sai ezmäšt tedoarvod Kembridžan Triniti-holl-kolledžas. Radoi Kembridžan universitetas vspäi 1965 i 1980-nzihe vozihesai. Tedoizi mustoid reiguid, ühtenzoiti niiden olendad termodinamikanke. Vodele 1975 sädi teorijad mustan reigun «purustuses» Hokingan sädegoičendan pästandanke.

Fizikantedomez' oli läžui ičeze kibul 1960-nziš vozišpäi. Lopi pagišta tävun poltusen löumendusen jäl'ghe vl 1985. Tedomez' koli Kembridžas.[10]

Kanz

Hoking oli naižiš kaks' kerdad: 1965−1990-nded voded i vll 1995−2006. Kazvatihe koume last ezmäižes naimiželos: Robert-poig (sünd. 1967), Lüsi-tütär (sünd. 1970) i Timoti-poig (sünd. 1979).

Populärižed kirjad

  • «Aigan lühüd istorii» (A Brief History of Time, 1988)
  • «Mustad reigud da nored mail'mad» da tž. pästandad (Black Holes and Baby Universe and Other Essays, 1993)
  • «Mail'm pähkmen koren al» (The Universe in a Nutshell, 2001)
  • «Ogibaloiden mehiden ougil» (On The Shoulders of Giants, 2002)
  • «Jumal sädi kogonaižid luguid: matematižed läbirebitesed, kudambad vajehtiba istorijad» (God Created the Integers: The Mathematical Breakthroughs That Changed History, 2005)
  • «Džordž i Mail'man peitused» (George's Secret Key to The Universe, 2007)
  • «Minun lühüd istorii» (My Brief History, 2013)
  • «Džordž da Sinine Kudmaine» (George and the Blue Moon, 2016) — lapsiden täht, kirjuti ühtes Lüsi-tütrenke

Kacu mugažo

  • Kaiken teorii (fil'm, 2014)

Homaičendad

  1. ↑ MacTutor History of Mathematics archive
  2. ↑ Stephen Hawking // Internet Speculative Fiction Database (англ.) — 1995.
  3. ↑ Prajavani (каннада)
  4. ↑ Stephen HAWKING // NooSFere (фр.) — 1999.
  5. ↑ https://web.archive.org/web/20170324032948/http://jeugdliteratuur.org/auteurs/stephen-hawking
  6. ↑ https://science.howstuffworks.com/dictionary/famous-scientists/physicists/stephen-hawking1.htm
  7. ↑ Deutsche Nationalbibliothek, Staatsbibliothek zu Berlin, Bayerische Staatsbibliothek, Österreichische Nationalbibliothek Record #118761285 // Gemeinsame Normdatei (нем.) — 2012—2016.
  8. ↑ 1 2 Geni (мн.) — 2006.
  9. ↑ Stephen Hawking plans to see space (Stiven Hoking planuruib leta kosmosha). — Telegraph.co.uk.  (angl.)
  10. ↑ Stephen Hawking, author of 'A Brief History of Time', dies at 76 (Stiven Hoking, «Aigan lühüd istorii»-kirjan avtor, koli 76-voččen). — Abcnews.go.com.  (angl.)

Irdkosketused

Om sadud "https://vep.ruwiki.ru/w/index.php?title=Hoking_Stiven&oldid=487839"