Haidarabad
| Haidarabad | |
|---|---|
| telug.: హైదరాబాదు[1] urdu: حیدر آباد hindi: हैदराबाद | |
 | |
| 17°21′42″ с. ш. 78°28′29″ в. д.GЯO | |
| Valdkund | |
| Istorii da geografii | |
| Tegemižen päiv | 1592[3] |
| Pind |
|
| Высота | 505 ± 1 |
| Aigvö | UTC+05:30[d][5] |
| Eläjad | |
| Eläjad |
|
| Lugud | |
| Telefonan kod | 040 |
| Počtan indeksad | 500001 |
| Avtomašinoiden nomeroiden kod | AP09, AP10, AP11, AP12, AP13, AP28 da AP29 |
|
|
|
| Официальный сайт | |
| Fail:Overzichtskaart Hyderabad.PNG | |
| Fail:Hyderabad.png | |
 Mediafailad RUWIKI-tedoiš | |
Haidarabad (hindi: हैदराबाद Haidarābād, angl.: Hyderabad [ˈhaɪdərəbɑːd], telug.: హైదరాబాదు Haidarābādu, urdu: حیدر آباد Haidr ậbạd) om lidn Indijan suvipalas. Se om valdkundan nellänz' surtte lidn, Telangan-štatan pälidn (vspäi 2014). Vhesai 2024 Andhra Pradeš-štatan pordaigaližeks pälidnaks (ei mülü sihe).
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud 16. i 17. voz'sadoiden röunal kuti Golkondan pälidn. Alusenpanii om islamine Muhammed Kuli-sultan Kutb-šahoiden dinastijaspäi. Lidn om nimitadud pühän Ali ibn Abu Talib-halifan «Haidar»-närituznimenke (lev) oiktastuseks. Amuine pertišt om letud mogoližiden ohjastajiden aigan, heišpäi om kaičenus äi čomid pert'kuluid, mečetid, kaumusid, eländpertid. Vll 1724−1956 lidn oli Haidarabadan ruhtinazkundan pälidnaks i nizamoiden rezidencijaks. Vl 1870 raudte tuli Haidarabadha. Haidarabad-štatan pälidn sen olendan aigan vll 1949−1956. Andhra Pradeš-štatan pälidn vspäi 1956.
Haidarabad šingotase kaikenvuiččel tegimištol. Kaik 11 universitetad i 26 järedad institutad ratas lidnas. Vozne produkt om 74 mlrd US$ ekvivalentas.
Geografijan andmused
Lidn sijadase Dekan-mägiplatol, 505 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Musi-jogen keskjoksmuz (telug.: మూసీ నది Mūsī nadi, hindi: मूसी नदी Mūsī nadī, angl.: Musi River 240 km pitte, Krišnanjogen hura ližajogi) erigoičeb vanhad lidnad udespäi, om saudud äi sildoid siš päliči lidnan röunoiš. Himajat- i Osman-padoseinäd oma saudud Musi-jogel, se varatoitab lidnad vedel, no i alištub sur'vezile.
Klimat om tropižen savannan kuivsezonanke. Paneb sadegid 804 mm vodes, vihmsezon oleskeleb kezakus-redukus (90..180 mm kus). Lämuden absolütine minimum oleli +8 C°, maksimum +46 C°.
Eläjad
Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 6 809 970 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Läz 9,5 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas (2018, municipaline korporacii) 7,257 km² pindal, se om kudenz' surtte valdkundas.
Homaičendad
- ↑ https://www.lonelyplanet.com/india/andhra-pradesh/hyderabad-and-secunderabad
- ↑ My Hyderabad City Facts and Figures of Hyderabad India
- ↑ telangana-history-formation-of-hyderabad-state-1948-1956
- ↑ About Hyderabad India:
- ↑ Time Zone in Hyderabad, Telangana, India
- ↑ http://www.demographia.com/db-worldua.pdf
Irdkosketused
- Haidarabadan municipaližen korporacijan sait (ghmc.gov.in). (angl.)
- Haidarabadan metropolitenan kart hmrl.co.in-saital.(telug.) (angl.)(Hindi)(Urdu)