Habinod
Habinod oma hibused, kudambad kazdas modos nenan al ülähulel. Sekundarižen hibuzkatken pala.
Habinoiden form oleleb erazvuitte: lühüdad, kaidad, levitadud, koveroitud agjoidenke. Habinoidenpanii ladluz om melestehtud Saksanmas, se oli populärine 19. i 20. voz'sadan röunal.
Toižil olijoil
Habinod kazdas naižil-ki lujas harvas gormonaližen čurazundan tagut.
Rouhijoiden i kažiden rižandhibused nenas ümbri oma vibrissad, niiden augotižlibund om toine. Habinuded oma rakan i gavediden enambusen päl.
Modan tarbhaičendad
Dekorativine funkcii om habinoil, kut imidžan tarbhaine ližaduz, modon homaičii pird. Vastal'ne tendencii om modon hibusiden täuz' ajand. Mod pidada habinoid vajehtase modon ajandanke amussai, rippub kundan veroišpäi da kosketusišpäi. Habinoiden form voib znamoita märitud sociališt stratad.
Amuižes mirus lugetihe ajadud modod civilizacijan tunduseks (päiči Mesopotamijad). Nügüd'aigan kazvatadas da holitadas habinoid Lähižen Päivnouzmman islamanuskojiden maiš, Meksikas i Indijas enamba kaiked.
Homaičendad
 |
Habinod Vikiaitas |
|
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |