Gold Kost

Рувики-späi
Gold Kost
angl.: Gold Coast
View-from-Q1-looking-north.jpg
28°01′00″ ю. ш. 153°24′00″ в. д.GЯO
Valdkund
Глава Q22813354?
Istorii da geografii
Tegemižen päiv 1958
Pind
  • 1402
Высота 12
Aigvö UTC+10:00[d]
Eläjad
Eläjad
  • 638 090 чел. (2016)[1]

Официальный сайт (angl.)
Логотип РУВИКИ.Медиа Mediafailad RUWIKI-tedoiš

Gold Kost (angl.: Gold Coast) om Avstralijan lidn da kurort Kvinslend-štatan suvipäivnouzmaižes čogas. Se om štatan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, valdkundan — kudenz'.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud 1930-nzil vozil kuti Serfers-Paradais-kurorttahond lebukodidenke. Udesnimitihe Saut Kost-lidnad (angl.: South Coast Town) nügüdläižikš vn 1958 redukus. Se sai suren lidnan (angl. city) statusad vl 1959.

Gold Kost šingotase lebuturizmal (läz 10 mln tulijoid vodes, sidä kesken 850 tuh. verazmalaižid: kül'bendrandad, sörfing, tematižed puištod), sidotud sihe sauvondal i sömtegimištol, informacižtehnologijoiden kompanijoil, mail'man kassižiden fil'miden tehmižel.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Tünen valdmeren Koralloidenmeren randal, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad štatan Brisben-pälidnhasai om 66 km pohjoižhe-lodeheze. Vezi mererandanno kožub sörfinganke, korktad lainhed oma paksud.

Klimat om subtropine neps. Vilukun-uhokun lämuz om +25 C°, kezakun-elokun — +17 C°. Paneb sadegid 1273 mm vodes, vähemb heinkus-sügüz'kus (44..61 mm kus).

Eläjad

Vl 2010 eläjiden lugu oli 591 473 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüde.

Transport

Avtobusad, tramvaid («G:link») i ezilidnjonused oma kundaližeks transportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline Gold Kost-lendimport (OOL, ende Kulangatt, 6,4 mln passažiroid finansižel 2016/17 vodel) sijadase lidnan suviröunanno. Tehtas reisid Avstralijan i Uden Zelandijan järedoihe lidnoihe, Päivnouzmaižen Azijan nenihe pälidnoihe: Tokio, Seul, Kuala-Lumpur, Singapur.

Homaičendad

  1. Australian Bureau of Statistics — 1974.

Irdkosketused