Gold Kost

Gold Kost
angl.: Gold Coast
28°01′00″ ю. ш. 153°24′00″ в. д.
Valdkund	Avstralii
Глава	Q22813354?
Istorii da geografii
Tegemižen päiv	1958
Pind	1402
Высота	12
Aigvö	UTC+10:00[d]
Ekonomik
Eläjad
Eläjad	638 090 чел. (2016)
Lugud
-
Официальный сайт(angl.)
lugeda • diskussii • redaktiruida

Gold Kost (Kvinslend-štatan suvipäivnouzmaižes čogas. Se om štatan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, valdkundan — kudenz'.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud 1930-nzil vozil kuti Serfers-Paradais-kurorttahond lebukodidenke. Udesnimitihe Saut Kost-lidnad (angl.: South Coast Town) nügüdläižikš vn 1958 redukus. Se sai suren lidnan (angl. city) statusad vl 1959.

Gold Kost šingotase lebuturizmal (läz 10 mln tulijoid vodes, sidä kesken 850 tuh. verazmalaižid: kül'bendrandad, sörfing, tematižed puištod), sidotud sihe sauvondal i sömtegimištol, informacižtehnologijoiden kompanijoil, mail'man kassižiden fil'miden tehmižel.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Koralloidenmeren randal, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad štatan sörfinganke, korktad lainhed oma paksud.

Klimat om subtropine neps. Vilukun-uhokun lämuz om +25 C°, kezakun-elokun — +17 C°. Paneb sadegid 1273 mm vodes, vähemb heinkus-sügüz'kus (44..61 mm kus).

Eläjad

Vl 2010 eläjiden lugu oli 591 473 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüde.

Transport

Avtobusad, tramvaid («G:link») i ezilidnjonused oma kundaližeks transportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline Gold Kost-lendimport (OOL, ende Kulangatt, 6,4 mln passažiroid finansižel 2016/17 vodel) sijadase lidnan suviröunanno. Tehtas reisid Avstralijan i Uden Zelandijan järedoihe lidnoihe, Päivnouzmaižen Azijan nenihe pälidnoihe: Tokio, Seul, Kuala-Lumpur, Singapur.

Irdkosketused

• Lidnan tobmuden sait (goldcoast.qld.gov.au). (angl.)