Goja Fransisko

	Goja Fransisko
	isp.: Francisco José de Goya y Lucientes
	; Fransisko Goja (1797−1800, avtoportret)
Sündundpäiv	30 keväz'kud 1746[…]
Sündundsija:	Fuendetodos[d], Zaragoza provints[d], Aragón[d], Ispanii[…];
Kolendpäiv:	16 sulakud 1828[…] (82 vot)
Kolendsija:	Bordo;
Valdkund	Ispanii;
Professijad:	maalikunstnik, graafik, litograaf, graveerija, etcher, graafik, arhitekt joonestaja
Tat	José Benito de Goya y Franque[d]
Mam	Gracia de Lucientes y Salvador[d]
Супруга	Josefa Bayeu[d]
Lapsed	Francisco Javier Goya Bayeu[d]
Allekirjutuz
	diskussii • redaktiruida

Tarbhaine lehtpol'

Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'

Fransisko Goja, täuz' nimi om Fransisko Hose de Goja i Lusjentes (Fuendetodos läz Saragosad, romantižen voimujupirdandan luja ezitai, rokoko-stilin mastar.

Sädamiželon pol'voz'sadas Goja pirdi läz 700 kuvad, tegi 280 ofortad i ümbri tuhas pirdatesid gobelenoiden täht.

Biografii

Goja oli sündnu keskmäižen klassan kanzha, radoi ispanižen monarhijan tanhaližen voimujupirdajan. Mez' sädi portretoiden äjüt, kuvazi muupäiväližen elon scenoid, pirdi istorižid-ki kuvid, ühtni päjumalanpertiden čomamahtoižhe formiteshe (religijanscenad, pühämehed). Gravirujaks tegi ofortoiden serijoid, gravüroiden üks' serii om elefantanlul, no ned radod kändihe tetabikš mehen surman jäl'ghe päpaloin. Voib nähta äi kuvid Madridan Prado-muzejas.

Pirdajan čomamahtoine kar'jer zavodihe vl 1771. Ezmäine publine rad om freskad Jumalanmaman del' Pilar kafedraližes bazilikpäjumalanpertiš (Saragos). Jäl'gmäine säduz om vn 1827 «Maidniknaine Bordospäi»-kuva.

Pol'sar'sodan aigan pirdai jäi Bonapartan Žozefan modkuvan. Sil-žo aigal hän dokumentirui sodad ičeze grafižes Desastres de la Guerra-serijas.

Tetabiden kuviden nimikirjutez

Muupäiväližen elon scenad i rahvahaližed praznikad:

«Vihmankatuz», 1777;
«Astjoiden möi» i «Madridan torguz», 1778;
«Vänd pelotha», 1779;
«Nor' härg», 1780;
«Satatadud kivinik», 1786;
«Vänd bukal», 1791.

Portretad:

Floridablank-graf i Goja, 1782−1783;
«Osuna-gercogan pereh», 1787;
A. Pontehos-markiznaižen portret, läz 1787;
Emänd Sean Bermudes, 1792−1793;
Fransisko Bajeu, Doktor Peral', molembad 1796;
Ferdinand Giimarde, 1798,
«La Tirana», 1799;
«Karl IV-kunigahan pereh» 1800;
Sabas Garsia, läz 1805;
Isabel' Kovos de Porsel', läz 1806;
T. Peresan portret, 1820;
P. de Molina, 1828.

Homaičendad

↑ ^{Bernard M. O. y. Galería biográfica de artistas españoles del siglo XI (исп.) — Madrid: 1868. — Vol. 1. — P. 311.}
↑ Francisco José de Goya y Lucientes (англ.) — OUP, 2006. — ISBN 978-0-19-977378-7
Bernard M. O. y. Galería biográfica de artistas españoles del siglo XI (исп.) — Madrid: 1868. — Vol. 1. — P. 314.
↑ Francisco Goya // Encyclopædia Britannica (англ.)
↑ ^5,0 ^5,1 ^5,2 ^5,3 Encyclopædia Britannica (англ.)
↑ ^6,0 ^6,1 RKDartists (нидерл.)

Goja Fransisko Vikiaitas

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.

[_0e3f7669e86090c1-1] {Bernard M. O. y. Galería biográfica de artistas españoles del siglo XI (исп.) — Madrid: 1868. — Vol. 1. — P. 311.}

[_25647536a0a27372-2] Francisco José de Goya y Lucientes (англ.) — OUP, 2006. — ISBN 978-0-19-977378-7

[_3d1d87dea6fddad2-3] Bernard M. O. y. Galería biográfica de artistas españoles del siglo XI (исп.) — Madrid: 1868. — Vol. 1. — P. 314.

[_af75870c6134a241-4] Francisco Goya // Encyclopædia Britannica (англ.)

[_571965b329d0702d-5] 5,0 ^5,1 ^5,2 ^5,3 Encyclopædia Britannica (англ.)

[_c254a9f2b40b534c-6] 6,0 ^6,1 RKDartists (нидерл.)

[1]

[2]

[5]

[3]

[4]

[6]