Goja Fransisko

Goja Fransisko
isp.: Francisco José de Goya y Lucientes
Fransisko Goja (1797−1800, avtoportret)
Sündundpäiv	1746(1746-03-30)[…]
Sündundsija:	Fuendetodos[d], Zaragoza provints[d], Aragón[d], Ispanii[…]
Kolendpäiv:	1828(1828-04-16)[…] (82 года)
Kolendsija:	Bordo
Valdkund	Ispanii
Professijad:	maalikunstnik, graafik, litograaf, graveerija, etcher, graafik, arhitekt joonestaja
Tat	José Benito de Goya y Franque[d]
Mam	Gracia de Lucientes y Salvador[d]
Супруга	Josefa Bayeu[d]
Lapsed	Francisco Javier Goya Bayeu[d]
Allekirjutuz
diskussii • redaktiruida

Fransisko Goja, täuz' nimi om Fransisko Hose de Goja i Lusjentes (Fuendetodos läz Saragosad, romantižen voimujupirdandan luja ezitai, rokoko-stilin mastar.

Sädamiželon pol'voz'sadas Goja pirdi läz 700 kuvad, tegi 280 ofortad i ümbri tuhas pirdatesid gobelenoiden täht.

Biografii

Goja oli sündnu keskmäižen klassan kanzha, radoi ispanižen monarhijan tanhaližen voimujupirdajan. Mez' sädi portretoiden äjüt, kuvazi muupäiväližen elon scenoid, pirdi istorižid-ki kuvid, ühtni päjumalanpertiden čomamahtoižhe formiteshe (religijanscenad, pühämehed). Gravirujaks tegi ofortoiden serijoid, gravüroiden üks' serii om elefantanlul, no ned radod kändihe tetabikš mehen surman jäl'ghe päpaloin. Voib nähta äi kuvid Madridan Prado-muzejas.

Pirdajan čomamahtoine kar'jer zavodihe vl 1771. Ezmäine publine rad om freskad Jumalanmaman del' Pilar kafedraližes bazilikpäjumalanpertiš (Saragos). Jäl'gmäine säduz om vn 1827 «Maidniknaine Bordospäi»-kuva.

Pol'sar'sodan aigan pirdai jäi Bonapartan Žozefan modkuvan. Sil-žo aigal hän dokumentirui sodad ičeze grafižes Desastres de la Guerra-serijas.

Tetabiden kuviden nimikirjutez

Muupäiväližen elon scenad i rahvahaližed praznikad:

• «Vihmankatuz», 1777;
• «Astjoiden möi» i «Madridan torguz», 1778;
• «Vänd pelotha», 1779;
• «Nor' härg», 1780;
• «Satatadud kivinik», 1786;
• «Vänd bukal», 1791.

Portretad:

• Floridablank-graf i Goja, 1782−1783;
• «Osuna-gercogan pereh», 1787;
• A. Pontehos-markiznaižen portret, läz 1787;
• Emänd Sean Bermudes, 1792−1793;
• Fransisko Bajeu, Doktor Peral', molembad 1796;
• Ferdinand Giimarde, 1798,
• «La Tirana», 1799;
• «Karl IV-kunigahan pereh» 1800;
• Sabas Garsia, läz 1805;
• Isabel' Kovos de Porsel', läz 1806;
• T. Peresan portret, 1820;
• P. de Molina, 1828.

Homaičendad

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.