Göteborg
| Göteborg | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| roč.: Göteborg | |||||
 | |||||
|
|||||
| 57°42′27″ с. ш. 11°58′03″ в. д.GЯO | |||||
| Valdkund |
|
||||
| Istorii da geografii | |||||
| Tegemižen päiv | 1621[2][3] | ||||
| Pind |
|
||||
| Высота | 12 | ||||
| Aigvö | UTC+1[d], летом Kesk-Euroopa suveaeg[d] da UTC+2:00[d] | ||||
| Eläjad | |||||
| Eläjad |
|
||||
| Lugud | |||||
| Telefonan kod | 31 | ||||
| Počtan indeksad | 400 10–418 79 | ||||
|
|
|||||
| Официальный сайт(roč.) | |||||
| Fail:Göteborgs tätort 1990.jpeg | |||||
 Mediafailad RUWIKI-tedoiš | |||||
Göteborg (mugažo ročin kelel, virktas [jœte'bɔrj]) om lidn da jädumatoi port Ročinman suvipäivlaskmas. Se om valdkundan kahtenz' surtte lidn, mülüb Vestra Götaland-agjaha (lenha) i om sen administrativižeks keskuseks.
Istorii
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1619. Ročilaine Gustav II Adol'f-kunigaz sirdi lidnad muretud danijalaižil sijaspäi, Hisingen-sarespäi jogensus. Hän andoi lidnale oiktusid da vällendusid valdkundmaksoiš vl 1621. Göteborg šingotaškanzi kuti torguindmeriport tavaroidenke Päivnouzmmaspäi. Vspäi 1643 19. voz'sadan augotišhesai luja lidnuz abuti kaita lidnad anastandad vaste, sid' ročilaižed murenzihe varmitesid.
Avtoiden Volvo-kompanijan-tegijan aluz om pandud lidnha vl 1927, sen päofis sijadase Göteborgas nügüd'-ki. SKF- (pörutüged) i Ericsson- (elektroladimed) kompanijoiden järedad tegimed oma lidnas. 1970-nziden voziden lophusai Göteborg oli mail'man lideraks laivansauvomižes.
Geografijan andmused
Lidn sijadase mererandal da Göta-El'v-jogensus, Kattegat-sal'men randal Baltijan meren da Pohjoižen meren keskes (Danii om vastrandal), 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Stokhol'mhasai om 390 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 470 km avtotedme vai raudtedme.
Klimat om ven meren. Voden keskmäine lämuz om +7,9 C° (viluku-uhoku –0,2 C°, heinku +17,1 C°). Paneb sadegid 759 mm vodes, vähemba kaiked uhokus-semendkus (40..50 mm kus).
Eläjad
Vl 2013 eläjiden lugu oli 533 271 ristitud. Lidnan ristitišton nelländez om sündnu toižihe maihe da tuli Ročinmaha. Kaik 1 mln ristituid eläb ezilidnoidenke 3,7 tuh. km² pindal (2017).
Göteborgan kommunan edeline pämez' oli Enn-Sofi Hermansson (2016 sulaku — 2018 kül'mku).
Transport
Tramvaid, avtobusad, motorvenehed da ehtatimed oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes, ezilidnelektrojonused — ezilidnoiš.
Rahvahidenkeskeine Göteborg Landvetter-lendimport (GOT, 6,8 mln passažiroid vl 2018) sijadase 20 km päivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid kaiked Evropadme, Ročinmadme, jügureisid lähižihe maihe.
Homaičendad
- ↑ archINFORM (нем.) — 1994.
- ↑ https://goteborg.se/wps/portal/start/kommun-o-politik/kommunfakta/historia/om-historia/!ut/p/z1/hY5BC4IwHMU_jdf9p5XbutnBSCUNAm2XUFlTcE7matCnz45B0bs93u_xHnCogI_1o5e17fVYD4u_8PBa-MmJ7vwI53sW48M5LeJjmuVk5UP5D-BLjH8owpAA7xuFXKsQRkGwITSgjFGypixk5L0fjc2KSuBG3IQRBt3Ncquzdpq3Hvawcw5JreUgUKuVh79VOj1bqD5JmFT1zEQZvQCPuDee/dz/d5/L2dBISEvZ0FBIS9nQSEh/
- ↑ https://www.goteborg.com/goteborgs-historia-och-arv/
- ↑ Statistiska tätorter 2020, befolkning, landareal, befolkningstäthet per tätort — Statistics Sweden, 2021.
- ↑ Statistiska tätorter 2018 – befolkning, landareal, befolkningstäthet — Statistics Sweden, 2021.
Irdkosketused
- Lidnan tobmuden oficialine sait (goteborg.se). (roč.) (suom.) (+ äikel'ne känduz)