Edison Tomas Alva

Edison Tomas Alva
angl.: Thomas Edison
Tomas Alva Edison vl 1915
Nimi:	franc.: Thomas Alva Edison
Sündundpäiv	11. uhokud 1847(1847-02-11)[…]
Sündundsija:	Milan, Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Kolendpäiv:	18. redukud 1931(1931-10-18)[…] (84 года)
Kolendsija:	West Orange[d], Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Valdkund	Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Professijad:	insener, leiutaja, matemaatik, edheotai, scentarist, äriinimene, fil'moiden režiss'or, fizikanmez'
Tat	Samuel Ogden Edison[d]
Mam	Nancy Elliott[d]
Супруга	Mary Stilwell Edison[d] da Mina Miller[d]
Lapsed	Charles Edison[d], Theodore Miller Edison[d], Thomas Alva Edison Jr.[d], Marion Estelle Edison Oeser[d], Madeleine Edison[d] da William Leslie Edison[d]
Pauklahjad da premijad	Grammy Trustees Award[d] (1977) Benjamin Franklini medal[d] Matteucci medal[d] (1887) Rumfordi auhind[d] (1895) John Scott Medal[d] (1889) New Jersey Hall of Fame[d] (2008) Franklini medal[d] (1915) Kongressi kuldmedal[d] (1928) National Inventors Hall of Fame[d] (1973) Albert Medal[d] (1892) Edward Longstreth Medal[d] (1899) Technical Grammy Award[d] (2010) John Fritz Medal[d] (1908) Rutgersi ülikooli audoktor[d] Gollivudan Tetabuden käveluzkujon tähtaz[d]
Allekirjutuz
Mediafailad RUWIKI-tedoiš

A Day with Thomas Edison (1922). Dokumentaline video 18 min 44 s hätkte

Tomas Alva Edison (angl.: Thomas Alva Edison; sünd. 11. uhoku 1847, Mailen-žilo, Ogajo, AÜV — 18. reduku 1931, Uest Orindž-taunšip läz Nju Jorkad, Nju Džersi, AÜV) oli mail'mas tutab amerikaine edheotai i melestegii.

Edison sai AÜV:oiden 1093 patentad da läz 3000 — toižiš valdkundoiš. Hän paremboiči telegrafan, telefonan i fil'mapparaturan, tegi kalindlampad satusekahan kommertižikš, sädi ezmäižid elektrovedimid, tegi meles fonografan.

Biografii

Tomas Alva oli sündnu Samuel' Edisonan kanzha, hänen ezitatad oliba manpidajad. Mam oli Nensi Eliot i libui pühämehen kanzaspäi. Laps'aigan Tomasan Alvan lühüd nimi oli Al'. Küksihe händast školaspäi koumen kun jäl'ghe, sikš miše opendajad lugiba prihašt «röunatud mahtusidenke», i mam andoi Tomasale ezmäšt opendust kodiš. Tedokirjad i kodvad oliba mel'hetartuižed prihale kaiken, i hän radaškanzi lugendlehtesiden möjaks samha rahoid kodviden täht. Vspäi 1863 radoi telegrafistan raudtel, no küksihe radospäi onetomuziden riven tagut. Niil-žo vozil Edison napri möda severzid-se tehtud meles ladimid (lugim valičemižiden äniden täht, avtomat kirjutamha kursid biržan täht), no sai kilt.

Vl 1869 mez' sirdi Nju Jorkha radmaha telegrafistan, i sil-žo vodel paneb «Pop, Edison i kompanii»-edheotandan alust. Edison paremboiči biržbülleteniden telegrafiruindan sistemad kuldan i akcijoiden kursas biržtikeran kävutaden. «Gold & Stock telegraph company» osti ladint US$40 tuhas, i Edison avaiži severz'-se radhonusid sadud rahoišpäi ladimen tehmižen täht. Vll 1873−1876 melestegii andoi 45 zajavindad patentoihe näht, ližadui telegrafan pigudele severt-se kerdoid toden kaksitadud dupleksan ladint.

Homaičendad

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.