Dual (lidn)
| Dual | |
|---|---|
| franc.: Douala | |
 | |
| 4°03′ с. ш. 9°42′ в. д.GЯO | |
| Valdkund | |
| Istorii da geografii | |
| Pind |
|
| Высота | 13 ± 1 |
| Aigvö | UTC+1[d] |
| Eläjad | |
| Eläjad |
|
|
|
|
| Официальный сайт | |
 |
|
 Mediafailad RUWIKI-tedoiš | |
Dual (franc.: Douala, mugažo anglijan kelel) om Kamerunan üks' kahtes kaikiš surembas lidnaspäi. Lidn om Mererandaližen agjan i sen Vuri-departamentan (923 km²) administrativine keskuz, departamentan üks' kahtes kommunaspäi.
Istorii
Eländpunktan aluz om pandud läz 1650. vot kuti duala-rahvahan žilo. Kamerun-Siti oli sätud sen sijas i oli torguindan keskuseks evropalaižiden i afrikalaižiden keskes 19. voz'sadan keskespäi. Saksalaižed nimitiba lidnad Kamerunštadt:aks i sauvoiba meriportad vll 1881−1885. Lidn nimitase nügüdläižikš vspäi 1907. Se oli Kamerunan pälidnaks vll 1940−1946.
Dual šingotase eksportan meriportal (kivivoi, kakao i kofe, pumaterialad, metallad i fruktad), laivankohendusel, himižel sarakol, mecümbriradmižel, alüminijan tehmižel, ühthekeradamižen edheotandoil. Keskafrikan fondbirž (BVMAC) baziruiše lidnas, om olmas vspäi 2003.
Geografijan andmused
Lidn sijadase valdkundan suvipäivlaskmas, Vuri-jogen estuarijan suvirandal tobjimalaz, 24 kilometras Atlantižen valdmeren merospäi, 13 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Levitase kuivatud soiden tahondas. Matkad Jaunde-pälidnhasai om 250 km päivnouzmha. Raudted ühtenzoittas meriportad valdkundan südäiagjoidenke.
Klimat om tropine mussonine neps. Kun keskmäine lämuz om +25..+28 C° vodes läbi. Ekstremumad oma +16 C° i +39 C°. Paneb sadegid 3602 mm vodes, kuivahk sezon oleskeleb tal'vkus-uhokus (27..55 mm kus). Voden keskmäine relätivine nepsuz om 83 %, i upar' om paks.
Eläjad
Vl 2005 lidnan eläjiden lugu oli 1 907 000 ristitud, vl 1956 — 224 300 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.